Tiia Tiiki blogi

Talv nagu talv ikka

2012-01-29T15:14:00.001+02:00

Eile siis läksime välja ja tegin mõned pildid ka. mis sest, et liiga ere päike ja valge lumi pildid ülevalgustasid. Ikkagi oli ilus ja mõnus kuulda kõndimisel lume kriuksumist. Arko istus autos ja tema panin peegelpidi sisse. Talv peabki talve moodi olema, arvan mina. Ja kindlasti peab ika külma ka olema. Pildid siis valisin välja sellised. Üks pilt on ka Arko tehtud.

Avalikustan invatakso rahulolu uurimuse tulemused

2012-01-27T22:28:00.001+02:00

Tallinna Puuetega Inimeste Koda viis 10. aastat läbi rahulolu küsitlust ja leiame, et järjepidevus võimaldab võrrelda tulemusi eelmiste aastatega. Seisuga 01.01.2011 oli Tallinnas puuetega inimesi kokku 21 863, sh 14 019 raske ja sügava puudega inimest. Kokku oli seisuga 01.11.2011 taksoteenuse kasutamise võimalus magnetkaardi alusel 989 inimesel, kusjuures vanim klient on 96-aastane naine ja noorim 3-aastane tütarlaps. Valimisse kuulus iga 11. invatakso magnetkaardi kasutaja. Valim moodustati juhuvaliku alusel 12,6 % invatakso teenuse kasutajatest (125 klienti). Ankeedid saadeti klientidele koju koos vastusümbrikuga koju. Juba paar aastat on suurimaks probleemiks taksoteenusele eraldatud eelarveliste vahendite ebapiisavus ja seda olukorras, kus meil on kohustus väljastada uutele klientidele taksokaarte, kuid lisarahastust Tallinna eelarvest ei kaasne. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud uute klientide arv 14,3% võrra ja uusi inimesi on lisandunud 60, sh 115 eakat ja 39 tööealist liikumis- ja nägemispuudega inimest ning 6 lapsele taotles taksoteenust lapsevanem. Ratastoolikasutajaid on juurde tulnud 41. Tööbussiringi kasutas 13 inimest, neist 8 ratastoolikasutajat ja 4 liikumispuudega inimest (2010 – 9; 2009 – 6 inimest).

Ankeetküsitlus oli kirjalik ja vastamine vabatahtlik, kuid võrreldes eelmise aastaga oli vastajaid palu rohkem – 76 (2010 – 42; 2009 – 48, 2008 – 64 ja 2007 – 46) ja kaks valimisse osutunud inimest olid surnud. Vastajatest olid 61,8% naised ja 38,2% mehed, vanuseline koosseis jagunes: 16 – 64-aastaseid oli 43,4%, üle 65-aastaseid – 56,6% ja alla 16aastaseid laste vanematelt ankeete ei tagastatud. Tagastatud ankeetidest selgus, et 43,3% (45) invatakso (Tulika Takso) ja 31,7% (33) invabussi taksoteenuse (Termak) kasutajad, 8,6% (9) kasutas isiklikku sõiduautot, 8,6% (9) ühistransporti ja 3,4% (4) kasutas Termaki bussiringiteenust tööl käimiseks. Muu variandile vastajaid oli 3,95 (4) ja selgitustena toodi välja kahel korral, et pole veel teenust kasutanud ja 2 valimisse sattunud inimese korral teatati, et nad on surnud. Küsitlusest selgus, et taksoteenuse kasutamisega oli võrreldes eelmiste aastatega püsinud samal heal tasemel. Rahulolu Tallinna Puuetega Inimeste Koja tööga taksoteenuse koordineerimisel oli võrreldes eelmise aastaga jäänud samaks, sest heaks hindas 91,5% (2010 - 94,9%; 2009 – 100%), rahuldavaks 8,4% (2010 - 2,6%) ja mitterahuldavaks 0% (2010 - 2,6% ). Rahulolematuse põhjuseid välja ei toodud.

Taksojuhtide tööd hindas heaks 89,5% heaks (2010 – 87,2%; 2009 – 89,1%), mis on veidi kõrgem kui eelmisel aastal; rahuldavaks hindas teenindamist 6,5% (2010 – 12,8%) ja mitterahuldavaks 4%. Küsisime taksoteenuse kasutajatelt kas nad kasutavad invatakso teenust öisel ajal ajavahemikus kella 24.00 kuni kella 6.00 ja 78,9% (60) ei olnud kasutanud aga 18,4% (14) olid vajanud invabussi taksoteenust öisel ajal. Dispetšerite tööd hindas taksotellimusel heaks 88% (2010 – 92,1%, 2009 – 87,8%, 2008 – 72,3%) klientidest, mis on võrreldes eelmise aastaga natukene langenud. Rahuldava hinnangu andsid 8% (2010 – 7,9%; 2009 – 12,2%, 2008 – 24,6%) ja mitterahuldavat hinnangu andsid 3 inimest ehk 4% vastanutest (2010 – 0%; 2009 – 0%; 2008 – 3,1%, 2007 - 4,3%; 2006 - 43%).

Invatakso magnetkaarte oli 1.detsembriks 2011 väljastatud kokku 1461. Invatakso kasutamise võimalus oli 989 inimesel. See näitab, et koordineerija töökoormuseks sama suuruses kui linnaosade sotsiaaltöötajatel. Palju on vene keelt kõnelevaid kliente, mille tõttu sai tõlgitud taksoteenuse taotlemise ja kasutamise tingimused vene keelde. Materjalid ja informatsioon on kättesaadav ka www.tallinnakoda.ee > taksoteenus all. Sel aastal saime toetust invatakso meelespea trükkimiseks ja välja andmiseks. Käesoleval aastal viidi läbi Tallinna linnas sotsiaaltransporditeenuste audit. Sellest tulenevalt täpsustasime kaebuste esitamise korda. Kaebuste lahendamine. Kaebuse menetlemisel uuritakse probleemi tausta, kuulates ära kliendi, taksojuhi, dispetšeri. Kui erimeelsus laheneb dispetšeri tasandil, on dispetšer kohustatud sellest informeerima ettevõtte juhti. Kaebuse menetlemiseks, kui selleks on vajadus, kutsub TPIK kokku puuetega inimeste taksokomisjoni, milles osaleb ka hankija esindaja. Pretensioonide esitamisel sõidu maksumuse kohta peavad olema esitada sõidudokumendid. Kirjaliku kaebuse esitanud kliendile vastatakse 7 päeva jooksul kliendile sobilikul viisil. Koostöö ja infovahetus on olnud läbi aastate tähtsal kohal Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja linnaosavalitsuste sotsiaaltöötajate vahel (koosolekud, nõupidamised, ümarlauad jmt), on arutatud probleeme, vahetatud kogumusi ja saadud uusi teadmisi. Alates 2005. aastast on töötavad ratastoolikasutajad pääsenud tööle Termaki Autobussi AS tööbussiringi abiga. Üles on kerkinud probleem invataksoteenuse rahastusega, sest vajadus on oluliselt suurem kui limiit, mis on ebapiisav. Juba teist aastat ei peetud taksofirmade (Tulika takso, Termaki Autopargi AS) poolt vajalikuks taksojuhtide koolitamist ja invatakso osutajatele koolitusi ei toimunud. Tõenäoliselt on tegemist nende invataksot osutavate taksojuhtidega, kes on juba aastaid töötanud ja omandanud vilunud oskused puudega inimeste teenindamisel, abistamisel. Taksojuhid, dispetserid ja invabussijuhid läbisid puudega inimeste teenindamise koolitused 2008. ja 2009.aastal. Aruannetest lähtuvalt on puuetega inimesi teenindanud ligikaudu 108 taksojuhti kuus.

Uurimusega on võimalik tutvuda ja need edastatakse järgmiselt: 1) teenuse finantseerijale - Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile; 2) teenust osutavatele taksofirmadele - Tulika Takso ja Termaki Autopark; 3) TPIK kodulehele – www.tallinnakoda.ee - trükised ja materjalid - uurimus 2011.a.

Meie peres on mõtlev mees.

2012-01-27T22:02:00.000+02:00

Mõtleb eesti mees siin juba mitu aastat ja eriti viimasel ajal on see plaanide pidamine aktiivseks läinud. Aastavahetusel siis soovisime koos 2012. aastaks uut kodu. Muidugi on suur mure majas, kui ratastooliga välja ei pääse. Kolm on aktiivsed inimesed ja siis üks meeshing peab oma elu kogu aeg teiste järgi sättima. Nii me siis tuleme hommikul koos tööle ja õhtul läheme koos koju. Kui mina magistratuuri õppima läksin, siis pidi mõni meist kaua autos ootama või üldse koju jääma, sest koolipäevad on ülikoolis pikad. Hakkasime otsima, sest mida sa teed, kui üks kannatab, seda kodus passimist ja ajakava tegemist. Arko sundis isegi mul googlekalendrit tegema aga ma ei viitsinud. Mul Tallinna Ülikooli kalendermärkmik ja sinna sisse ma oma plaane kriban. Käisime eelmisel aastal kaks korda ka Arko koolivennal külas ja veendusime, et ehitatakse ikka linnas tänapäeval häid maju. Pole vaja midagi suurt kohandada, sest esimesele korrusele pääseb ja vannituba ja korter on liikumiseks justkui loodud. Arkoga vaatasime siis Mäepealses 3-taolist aga sel oli see häda, et elutoas vaba seinapinda nii vähe, et pole sektsiooni kusagile panna ja polnud panipaika ja autokohad olid kitsad, kuhu saab küll parkida aga välja ei mahu... Siis juhtus see, et see korter broneeriti ära teiste poolt ja selle ajaga leidis Arko uue korteri Haaberstisse.

Täna käisime vaatamas ja meile meeldis. Arko säras nagu päikene (või õigemini nagu täiskuu), sest maja oli ilus ja 2 wc-d oli (suur 5liikmeline pere juu meil), vann oli (minu jaoks eriti vajalik), rõdule pääses (mis oli suurem ja laiem) ja panipaik oli. Maakler sundis meil enne otsustamist korterisse uuesti minema ja ringi jalutama. Aga Arko juba kiirustas mind tagant, sest järjekord oli ukse taga, kes superhinnaga korterit vaatama tahtsid tulla. Korter oli ka suurem, 71,2 m2 ja puud olid maja ümber. Plussideks olid ka bussipeatus maja juures ja Selver paarisaja meetri kaugusel. Ütlesime broneerimise kohta oma jah-sõna, tegelikkuses andsin Arkole selle otsustava mehesõna välja ütlemiseks! Mõtlev mees juba tahaks kiiresti kolida. Mina mõtlen jälle kuidas vanast Tammsaare tee 121 korterist lahti saaks ja kolimisest talveajal ma küll nüüd eriti huvitatud pole. Aga olen varemgi kolinud lumega Lasnamäelt ja eks siis ootame panga jaoks hindamisakti ära. Sorteerime asju ja unistame elust Tähesajus. Tähtede poole. Tegelikkuses merele lähemale Pärnaõie õuele, kus puude taga on kilomeetri kaugusel mets. Saab sporti teha ja kilomeetri kaugusele jääb ka Haabersti kurikuulus ring, mida õppesõiduautod oskavad kõrgelt hinnata. Samas Arko lemmik pood on Rocca al Mare ja õnneks oskab ta ka hästi autot juhtida. Varsti siis on oodata küllakutset soolaleivapeole aga sellega läheb veel veidike aega nii, et olge kannatlikud.

Ravimite tarvitamise ABC-st

2012-01-26T15:59:00.003+02:00

Leidsin huvitava artikli ja mõtlesin seda jagada ka testega. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku kodulehelt, millega saab tutvuda siit. Mind üllatas päriselt ka, et ravimitel on kuni 4000 kõrvaltoiemt. Nii olen veendunud, et parem on ravimeid võimalikult vähe tarbida ja ikka haigena arsti juurde minna. Tervis on tähtis ja tervelt elamine mõnus. Tervik artiklit saab lugeda siit:
Milliseid ravimeid ei tohi koos võtta?

Ravimite tarvitamise ABC

1. Loe alati enne ravimi tarvitamist patsiendi infolehthoolikalt läbi.

2. Ravim, millel pole ärritavat toimet mao limaskestale, võtasisse enne sööki. Söömise ajal või vahetult pärast söömist võta seedimistsoodustavaid ravimeid. Magu ärritava toimega ravimid manusta pärast sööki. Peakõiki ravimeid on kõige parem manustada enne söömist ja koos klaasi veega. Niiomastab organism neid kõige kiiremini ja toimeainete mõju on tõhusaim.

3. Kui ravimikapsel tekitab neelamis-raskusi, võib selle reeglinalahti teha ja kapsli sisu peenestada. Vees lahustumatu kattega, pikatoimeajaga depookapsleid aga purustada, katki hammustada ega avada ei tohi. Needtuleb alati sisse võtta tervena, vastasel korral võib ravimi toime muutuda võinõrgeneda. Info kapslite manustamise viisi kohta leiad ravimi infolehelt.

4. Ära tarvita ravimikuuri ajal vitamiine egaravimtaimepreparaate arstiga konsulteerimata: need võivad mõjutada ravimitetoimet.

5. Ära sega omapead ravimit kuuma joogiga: paljud toimeainedlagunevad kuuma toimel.

Kust saada infot ravimite koostoimete kohta?

Info saamiseks võimalike koostoimete kohta tuleb patsiendilpöörduda perearsti või apteekri poole, kellel on vastava tarkvara olemasoluljuurdepääs andmebaasile. Uibokandi sõnul on andmebaasis 3000-4000 ravimit, miserinevates variantides annavad kaks miljonit koostoimet. Andmebaasitäiendatakse pidevalt, sest uusi andmeid ravimiuuringute tulemustest ilmub maailmateaduskirjanduses igal nädalal. Perearsti ja apteekri käest tasub nõu küsida kapõhjusel, et andmebaasis olev info vajab erialaspetsialisti otsuseid. "Ainult nemad saavadpotentsiaalselt ohtliku ravimite kombinatsiooni korral otsustada, kas jätkataravi, asendada ravim koostoimeta ravimiga või ravimiannuseidkorrigeerida," rõhutab Uibokand. Nii saab arst või proviisor asendada üheravimi teisega, nii et ravitoime oleks tagatud, aga ohtlikke koostoimeid eiteki. Žarkovski sõnul on nn hoiatusprogramm ka majanduslikult kasulik - kuiravimid üksteise mõju nullivad, pole mõtet nende peale raha kulutada, vaidtuleb leida muu raviskeem.

Võlanõustamisest Tallinnas

2012-01-25T13:14:00.002+02:00

Raepressis oli uudis, et Tallinna võlanõustajatel tööd jätkub. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt 2006. aastal Tuulemaa tänava sotsiaalmajutusüksuses alustatud võlanõustamine on kujunenud järjest nõutavamaks teenuseks. Nõustamine toimub kolmes Tallinna linnaosas - Männikul, Mustamäel ja Koplis ja sellega tegelevad linnas neli võlanõustajat.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab abivajajatele tasuta võlanõustamise teenust tööpäeviti kolmes Tallinna linnaosas: Männikul Kauge tn 4, Mustamäel Akadeemia tee 34 ja Koplis Tuulemaa tn 6 ; Koplis toimub vastuvõtt lisaks tööpäevadele ka reede õhtuti ja laupäeviti. „Kliendid pöörduvad võlanõustajate poole väga erinevate probleemidega ja põhiliselt on neil rohkem kui üks võlg. Peamised raskused on eluasemelaenude tagasimaksetega ja muude pangavõlgadega, sealhulgas BIGbank, suure osa võlgnevustest moodustavad trahvid,“ tutvustas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa peamisi võlaprobleeme. Põldemaa sõnul võetakse järjest rohkem kiirlaene, tihti ka teiste võlgnevuste kustutamiseks ning aina rohkem pöördub inimesi võlanõustaja vastuvõtule üürivõla pärast. Kergekäeliselt antakse allkiri käenduslepingutele, millega käendatakse tihti võõraste inimeste sh töökaaslaste, sõprade tuttavate jt laene, mõistmata, et laenu saaja makseraskustesse sattumisel tuleb käendajal võlg ise tasuda või koguni oma kodu kaotada.

Võlanõustaja aitab kliendil suhelda võlausaldajate, kohtutäiturite, ametiasutuste ja teiste asjaosaliste isikutega ning on abiks lahenduste leidmisel võlgade tasumiseks või vähendamiseks (realistlike maksegraafikute koostamisel, maksepuhkuse taotlemisel, kokkulepete sõlmimisel jmt). Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on viie aasta eest Tallinnas käivitatud teenus osutunud äärmiselt vajalikuks. „Abi on saanud tuhanded inimesed, kel endal majandamisel ja elu planeerimisel oskusi ja perspektiivitunnet napib,“ märkis Martinson. Mullu käis Tallinnas võlanõustajate vastuvõtul 1797 isikut. Võlanõustamise teenust osutatakse elukohajärgse omavalitsuse garantiikirja alusel ka isikutele väljastpoolt Tallinna linna. Teenus on Tallinna elanikele tasuta, teiste omavalitsuste elanikele on teenuse hind 19 eurot, mis sisaldab kolm tundi nõustamist. Info ja võlanõustajate vastuvõtule registreerimine tööpäeviti kella 9.00 -16.00 telefonidel 666 0886 ja 56941023.

Läbirääkimistel Swedbankis

2012-01-23T23:37:00.000+02:00

Täna käisime pangas nõustamisel ja pank ütles põhimõttelise jah. Me olime põhjalikku kodutööd teinud ja mina siis ei jätnud võimalust, et saaks küsida. Laenunõustaja oli väga asjalik, põhjalik ja abivalmis. Saime oma veel õhus rippunud küsimustele vastused. Nüüd tegeleme nende agadega, mis on vaja korda saada. Arvan, et me liigume uue koduotsiise poole. Plaanid on ikka väga suured ja kaalutletud. Oleme elevil ja valmis kolimiseks. enne seda on veel tarvis mitmeid asju korda ajada. Hoian pöialt, et kõik läheks nii nagu me siin peregaunistame. Arko isegi pani omale blogisse piltegi, mida näeb siit.

Jaanuarikuu sotsiaalkomisjoni koosolek 24.01.12

2012-01-19T22:09:00.001+02:00

Selle aasta esimene sotsiaalkomisjon toimub juba järgmisel teisipäeval Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoones, sotsiaalosakonna 2. korruse nõupidamisruumis. Teemaks on Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni tööst 2011 aastal. Ettekandja: Elle Arusoo Mustamäe Linnaosa Valitsuse linnavarasektori juhataja. Kell 16 on Mustamäe Halduskogu koosolek.

Kellel on ettepanekuid selle aasta Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni teemade kohta, siis palun need saata mulle meilile: tiiatiik@hot.ee . Olen ka Mustamäe sotsiaalhoolekande komisjoni liige ja küsimused on teretulnud.

2011. aastal toimus kokku 11 koosolekut ja komisjon arutas või tutvus järgmiste sotsiaalsete probleemide ja lahendustega. Jaanuar – I poolaasta teemade arutelu ja tööplaani koostamine. Otsustasime järgmiste teemade kohta - Töötute klubi tööga tutvumine Mustamäel, võlanõustamise teenus Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnas, lapsehoiuteenus, puuetega laste intervallhoid, huvitegevuse võimalused, ülevaade ja analüüs sotsiaaltoetustest ja –teenustest aastatel 2007 – 2010, koduhooldus ja –õendus, hooldekodusse suunamine, meditsiiniline teenus koolides ja lasteasutustes.
Veebruar – Ülevaade ning analüüs sotsiaaltoetustest ja –teenustest aastatel 2007 – 2010
Märts – Tutvumine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga
Aprill – Tallinna linna teise abipaketi meetmed – tasuta hambaravi ja hooldusravi kompenseerimine.
Mai – Eriarsti ja perearstiteenuse kättesaadavus Mustamäel.
Juuni – Tutvumine Hooldusravikliiniku teenustega.
August – Sotsiaalteenuste probleemid Tallinnas.
September - tutvumine Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga.
Oktoober - hambaravi kättesaadavus Mustamäe linnaosas.
November - Tutvusime Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse tegevusega.
Detsember - Ülevaade puuetega lastest ja nende probleemidest Mustamäel.

Juunikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis 20.06.11

2012-01-19T21:44:00.004+02:00

Mõtlesin, et panen kirja 2011. aasta sotsiaalkomisjoni koosolekute teemad ja siis sain aru, et üks protokoll suvest on puudu. Parandan selle vea. Juunikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjon tuli kokku 20.06.2011 ja teemaks oli "Tutvumine Hooldusravikliiniku teenustega". koosolek toimus Tallinna Hooldusravikliinikus, mis asub Sõle tn 16. Mark Levin võttis meid vastu hooldusravikliinikus, kus ta on kliiniku juhataja ja tutvustas hooldusravikliiniku teenust Tallinnas. Haiglas on 37 voodikohta, millest Haigekassa finantseerib 34 kohta. Õdesid on tööl 4, kuid peaks olema rohkem. Hooldusõdesid on 4, st töökoormus on 15 patsienti. Praegu on kõige suurem mure, et inimesi on tööle juurde vaja. Õismäe polikliiniku ehitus käib ja uued ruumid valmivad 2012. aasta novembriks. Siis laieneb hoolduskliinik ja kaasaegsetes ruumides on 150 voodikohta. Siin majas asume 1. korrusel ja palateid on 12, milles on 1 – 5 voodikohta, kolisime siia Sõle tänavale Nõmme hooldushaiglast. Praegu on 31.05.11 seisuga järjekorras 38 inimest. Noorim on 79 ja vanim 95.aastane. Küsisin, et mis on alternatiiviks ja sain vastuseks, et Järve haiglas (130 kohta) on järjekord 2 kuud, lisaks Keilas (80 kohta), Kallaveres (80 kohta), Diakooniahaiglas (50). Hiiu korpust Mustamäe haiglas on vajadus 2 korda rohkem, eriti peale aktiivravi, suur osa on dementseid (3/4), üritavad tulla ka agressiivsed patsiendid. Alar Sepp küsis kuidas on lood Haigekassa rahastusega ja Mark vastas, et praegu on 34 voodikohta + 3 tasulist voodikohta, 23 eurot päevas, 690 eurot kuus. Keskmine pension on palju väiksem, Villa Benitas ja Merivälja pansionis on parem. Meil on kliendi omaosalus 6,40 eurot päevas, mis teeb 15% voodikoha maksumusest ja kuus on omaosalus 193,80 eurot. Hooldusega Haigekassa ei tegele. Tegelikkuses peaks riik koos kohaliku omavalitsusega sellega tegelema, sest meil on praegu hooldekodu koha maksumus 3 korda suurem kui pension. Samas peaks inimene oma pensioni eest suutma tasuda hooldusteenuse eest. Tundsid huvi kuidas omaksed leiavad transpordi siia patsientide toomiseks ja sain teada, et sel juhul suheldakse sugulastega ja transporti on tellitud Kalju Kaasikult. Alar jagas oma kogemusi koosolekust Villa Benitas, kus ta pakkus välja Soome KELA näite, kus on tervishoid kombineeritud hooldussüsteemile üle minna. Osalejad jäid mõtlema. Mark rääkis, et välismaal maksab Haigekassa 65%, 15 – 19% on kliendi omaosalus ja puudujääva osa maksab linn või vald kinni. Iisraelis maksab hooldusravi 2400 dollarit ja hooldekoduteenus maksab 600 – 700 dollarit.

Küsisin ,et kas hoolduskliinikusse on soovinud tulla ka ilma ravikindluseta isikuid ja sain teada, et ei ole, sest need saavad hooldusravi Magasini tänava hooldushaiglas. Meil on põhiliselt Tallinnas, kuid on ka Harjumaalt olnud. Küsisin, et kui patsient vajab täiendavaid uuringuid, siis kuidas need on korraldatud ja selgus, et patsiendid saadetakse vajadusel 4.korrusele konsultatsioonile ja uuringutele ja samuti ka Meremeestehaiglasse. Tudengid käivad ka praktikal ja oma hooldusõed on edasi õppima läinud. Alar küsis, et kui palju on personali tööl ja selgus, et õdesid on tööl 7, peab olema 10; 2 koristajat, toitlustab Eesti Eine. Lisaks juhatajale on hooldusraviosakonnas koduõenduse juhataja, 3-4 hooldajat käib linnas kodudes, kuid praeguseks on koduõenduse raha otsas. Õdedele makstav palk on keskmiselt 14 tuhat krooni ehk 894 eurot, hooldajad saavad kuni 8 tuhat ehk 511 eurot. 2013. aastaks on kavandatud 20% dementsete päevahoid. Täna on Viljandis 37 voodikohta, plaanis on luua 1800 kohta. Praegu on riigihanked toimumas uue hooldushaigla sisustamiseks. See uus hoone lahendab ruumipuuduse ja annab paremad võimalused nii ambulatoorseks kui statsionaarseks hooldusraviteenuse pakkumiseks Tallinnas.

Detsembrikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis

2012-01-19T20:57:00.001+02:00

12.detsembril toimus Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, kus oli teemaks "Ülevaade puuetega lastest ja nende probleemidest Mustamäel." Esimees Mark Levin oli kutsunud meiega kohtuma sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialisti Maire Adambergi. Teada on, et igal aastal tuleb selliseid lapsi juurde ja saime teada, et neid on linnaosas 230, kuid mõnedel on puue lõppenud, hooldajaid on 19 ja neile lisaks on alla 3aastaste lastega emad. Riigi poolt kuni 371 eurot rahastatavat lapsehoiuteenust on kasutanud 15 last. Tallinna linna intervallhoiuteenust on kasutanud 8 klienti, sh 12 raske puudega last ja 6 sügava puudega last. Abisaajaid informeeritakse Mustamäe linnaosa ajalehe kaudu. Küsisin, et kas kõikidele lastele koostatakse rehabilitatsiooniplaanid ja seal on tegevuskava, milles on kirjas KOV sotsiaaltöötajate kontaktid ja soovitatud teenused. Marika Lillemäe vastas, et seal on kirjas KOV teenused ja psühholoogiline nõustamine. Maire selgitas, et lisaks on taastusravi, rehabilitatsiooniteenused ja riigi poolt rahastatavad teenused. On olnud juhus, et kui laps hakkas saama reh.teenust, siis olid asutusel rahad aasta lõpus otsas. Suunati lapsevanem läbi KOVi rahastuse teenusele. Seda kasutatakse ka treeninguteks jne. Sel juhul küsin Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist Reet Räägult üle. Uuel aastal pidi kord muutuma. Praegu tuuakse meile arveid, kus logopeediteenuse tund on kõrge. Lapsevanemad toovad arveid perenõustamise teenuste 3 tunni kohta, et KOV tasuks rehabilitatsiooniteenuste eest, kuid need on riiklikud teenused rehabilitatsiooniplaani alusel. Marika Lillemäe rääkis, et Sotsiaalkindlustusamet määrab teenustele ja plaanide koostamisele ja samuti kontrollib rehabilitatsiooniplaanide täitmist Pensioniamet. Küsisin, et kuidas saavad puudega laste vanemad hoolduskoormusega hakkama ja kas Mustamäelt on lapsi antud lastekodudesse?
Maire vastas, et Mustamäelt lapsi lastekodudesse antud ei ole. Mark küsis kui palju nendest kasutavad ratastooli aga Maire ei osanud sellele kohe vastata. Mark tundis huvi, et kuidas on abivahendikaardi alusel abivahendite soodustusega ostmine ja Marika vastas, et abivahendifirmad said raha juurde. Mark esitas täpsustava küsimuse, et kas saab öelda, et kui lapsel on vaja abivahendeid, siis nad ka saavad? Vastus oli jaatav. Tunti huvi ka lapsevanemate rahuloluga perearstide üle ka selgus, et sotsiaalosakonna poole ei ole kaebusi esitatud laste kohta aga pigem on probleeme esinenud eakatel. Kodus käiakse hooldaja määramise korral ja puuetega lapsed on lastehaigla patsiendid.

Jõudsime järeldusele, et olukord on kontrolli all ja need, kes pöörduvad, need ka abi saavad. Üks kord on kompenseeritud korterikohandamist lastega peredele ja praegu on 1 laps järjekorras. Tundisn huvi kas puudega laste vanemad on teie poole pöördunud kooli valiku küsimustega? Kas koduõppel on laste järelvalve tagatud ja kas koduõpe on alati põhjendatud? Praegu on need lapsed sotsiaalselt tõrjutud suures osas, kes on kodus. Marika Lillemäe vastas, et kui laps saab 3-aastaseks, siis vormistab lapsevanem ennast sügava või raske puudega lapse hooldajaks ja probleeme pole olnud. Transporditeenust saavad need, kes soovivad ja kelle vajadus on põhjendatud. Mustamäe sotsiaalmajas ei ole ühtegi puudega laste peret. Tugiisiku teenust saab taotleda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu ja läbi riikliku lapsehoiu teenuse rahastamise. Tegevusjuhendajad on Tugiliisus. Probleemiks on see, et vanemad ei armasta panna oma lapsi intervallhoidu. Sotsiaaltöötajad peavad selgitama ja soovitama. Samas on peresid, kes on teenust kasutanud, tulevad uuesti ja suure plussina kasutavad seda 30 päeva võimalust kalendriaastas. Raskematel juhtudel on lahendust pakutud lisapäevade kasutamisega. Puudega laste vanemad ei ole taotlenud tugiisikut lasteaeda. Lõpetuseks olime seisukohal, et Mustamäe Sotsiaalosakond teeb head tööd.

Täna oli tõeliselt ilus talveilm

2012-01-16T23:55:00.001+02:00

Paljud ei taha uskuda, et mulle meeldis tänane ilm, mis oli pilvine aga ei sadanud lund ja külma oli ainult -4 C. Selline mõnus tunne tuli peale, et läheks või kohe suusatama. Mustamäe on õnneks nii Nõmme külje all, et kui selle kuulsa viltuse Tallinna 2011.aasta jõulupuu ära vaatasime, siis sõitsime kuuse juurest lumist linna kaema. Sadas nii tugevalt ja valgeks läks maa. Nüüd on sellest juba paar nädalat möödas ja maa on ikkagi veel valge. Palju kenam, kui see pori ja sünge ilm, mis tundub vahepeal masendavana, sest hommikul tööle minnes on pime, päeval videvik ja õhtul jälle väljas pime. No siis saab lugeda, filme vaadata või õppida, sest õppimine ei suuda lõppeda ja elus on minul kül igapäev midagi uut õppida. Vahel on hea vanagi korrata või siis nokitseda arvutis või kolistada Internetis. Nüüd mõtlesin, et äkki räägin sõbrannad ära, et saaks nt Nõmmele suusatama mina. Ma peale keskkooli lõppu olengi ainult korra suusad koos õeperega alla saanud. Sellestki juba mitu mitu aastat möödas. Elu veereb ja aeg lendab. Seniks nautige piltidelt minu lumesaju jäädvustust. Arkole tegelikut see talv ei meeldi, sest siis on vaja lumelabidat ja põrandat kuivatada, käed saavad märjaks ja tool ei taha liikuda selle lume ja jääga. Talveselgroog on murtud ja varsti lähevad päevad pikemaks ja valgemaks. Tore, kui sellist lumist aega ka ikka Eestimaal on. Ilus on.

13 ja reede - õnnelik päev

2012-01-13T21:59:00.000+02:00

Terve selle nädala olin õppimise mõju all. Tööpäevad olid klientide rohked ja aeg lendas kiiresti hommikust õhtusse ja nii 3 päeva järjest ning poolik neljapäev, sest ruttasin ülikooli. Õhtud on möödunud ikka koju kiirustades ja siis lihtsalt õppides. Teisipäeval sain üllatuse osaliseks, kui küsisin vene keele eksami tulemust. Sain õpetajalt vastuse, et sooritasin eksami minimaalselt aga õnn, et läbi sain. Seejärel sain õpetajalt teada, et sain küll B1 taseme saavutatud, kuid tegelikkuses deklareerisin ennast rühma B1.1, mis lõpeb arvestusega ja arvestusele ei ilmunud. Rühma B1.2 te ennast ei deklareerinud, mis lõpeb eksamiga, aga eksamile tulite ja sooritasite. Nokk kinni, saba lahti. Praadisin mitu päeva omas rasvas kuni neljapäeval muudeti õppekava ja ma sain teada, et ikkagi pean minema veel vene keele arvestust tegema ja sain õppekava muudetud ja veel ühe lisa valikaine juurde. Nagu oleks vähe oma ajuragistamist ning leiutamist kirjalike kodutööde arvelt. Aju genereerib mõtteid isegi öösiti. Eile siis sai üks keeruline eksam tehtud ja õppisin tänaseks. Täna oli 13 ja reede. Varsti pool jaanuarikuud juba läbi. Aeg lendab ikka kiiresti ja lumi on jälle maas. Hommikupoolikul kaitsesin oma magistritöö projekti ja ma tean, et kõik tahavad nüüd teada, et mis teema see oli. Eks ikka töölähedane. Pärast lõunasse mahtus üks grupitöö ja siis taas kirjalik testimine. Kuigi ülikoolis on lahe käia ja ka kooliõed on mõnusad aga ikkagi on tunne, et mida rohkem ma loen ja õpin. Ja seda enam tekib tunne, et arenen ja samas on tunne, et peas on kõik segi ja aju hiilgab ja keerleb sellest tarkusest. Kõike on nii palju ja tuleb aina juurde. Olen rahul eriala valikuga ja elan üle ka need asjad, millest ma aru ei saa, olge see või mitme rühma koosõppimine vene keele tunnis ja õpetaja jutust, et pean tegema eksami, mida hiljem selgus poleks pidanud tegema aga hakkama ma sain ja see asi on nüüdseks tehtud ja seljataga. Pean tunnistama, et matemaatikas ja muudes alades olen tugevam, kui keeltes. Täna koolis õppisin nii, et ninast veri väljas. Aevastasin hommikul koaks korda loengu ajal ja siis hakkas ninast verd jooksma. Imelik on see, et mulle isegi ei meenu, et mul oleks kunagi ninaverejooksu esinenud. Ju oli see ülepingest, magamatusest või valel ajal tukastamisest, mis tavaliselt toimub õhtuste uudiste ajal teleka ees. Õnneks on Internet ja Delfi, kust hiljem uudiseid loen. Magistritöö projekt on kaitstud ja 7 eksmait 10st seljataga. Järgmisesse nädalalasse jäävad veel paar eksamit ja ongi läbi see sügisene õppesessioon. Areng on toimunud ja olen ülikooli õppehoonete vahelise kulgemise selgeks saanud ja enam ära ei eksi. Ahjaa seda, et tuletasin oma magistritöö teema eelmisest lõputööst ja töö pealkirjaks sai Rehabilitatsiooniteenus kui liikumispuudega inimeste toimetulekut ja töölesaamist mõjutav teenus Tallinna Puuetega Inimeste Koja näitel. Tundub, et kogu aeg on kiire ja aina kiiremaks läheb aga õnneks mul on mõistlik mees, arukad lapsed ja kannatlikud töökaaslased, kes kõik mind minu õpingutes toetavad. Arko on nii arusaaja, et toob mind ülikooli ja mõnikord tuleb vastu ka ja ootab. Ootas tänagi, kui mina oma kirjaliku testi kallal ajusid ragistasin. Sõbrannade ja sugulastega suhtlemiseks jääb aega väheseks.

Aga selle aasta alguses soovitas üks klient mulle õppida kuni surmani. Tundub, et tema iroonias oli omajagu tõde, sest tahangi areneda ja elukestev õpe on praeguse aja elu loomulik osa. 13 ja reede oli õnnepäev, sest peale väsitavat koolipäeva sain ennast rahus välja magada. Unehäireid mul pole ja stressi maandan sporti tehes, tantsides ja lugedes. Hirmsasti tahaks kinno minna. Arko lubas, et ainult siis, kui mina istun koos temaga esireas, sest ratastoolikohad on ainult esimestes ridades. Pea kuklasse ja fimi vaatama. Äkki homme veab! Paluks ainult tagavara prillide asemel hoopis tagavara silmi, sest nägemine kannatab selle koormuse all kõige enam.

Õigusnõustamine tegevuskeskuses 18.01.12

2012-01-12T11:22:00.005+02:00

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub puuetega inimestele ja nende hooldajatele võimalust saada tasuta õigusalast nõustamist Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Järgmised nõustamispäevad toimuvad 18. jaanauril ja 1. veebruaril, kella 10.00 kuni 14.00, arvestusega ühe kliendi kohta maksimaalselt 1 tund. Eelregistreerimiseks tuleks pöörduda otse SA Õigusteenuste Büroosse, telefonil 60 15 122 või e-posti teel sekretar@otb.ee. Registreerimisel palun nimetada, et Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga seotud isik.

Hooldajate infotund 18.01.12 kl 13

2012-01-11T10:28:00.002+02:00

Ühisel toel uude aastasse! 2012.aasta esimene Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub 18.jaanuaril algusega kell 13.00, peateemaks on toimetulek uriinipidamatusega ja põetus-hooldusvahendite tutvustamine. Seekordseks külaliseks on MTÜ Inkotuba konsultant Silva Põldmets. Ta on töötanud 20.aastat kiirabis, 7.aastat Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vanemõena ja samapalju aastaid müünud hulgilaos põetus-hooldusvahendeid. Vestlusringis saab jagada muljeid aastavahetusest, enda ja oma hoolealuse rõõme ja muresid. Silva aitab kaasa koduhoolduses ettetulevate küsimuste lahendamisega sh kuidas toimida uriinipidamatuse puhul ja tutvustab põetus-hooldusvahendeid. Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse klubiruumis aadressil Endla 59. Üritus on tasuta. Olete oodatud! Meie ühingu tegevusest ja paljust muust saate lugeda www.kuivaks.ee Võtke kaasa ka tuttav omastehooldaja! Heade soovidega, Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht tel 55500290.

Kutse kreeka kultuuriõhtule 18.01.12

2012-01-10T11:22:00.003+02:00

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisikolmapäeval, 18.jaanuaril kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse(Endla 59) kreeka kultuuri tutvustavale õhtule. Kreeka kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlikThomas Pinakas, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Käo PäevakeskuseTäiskasvanute keskuses vabatahtlikku tööd tegemas. Thomas soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaaajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulataksemuusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelesteesti keelde. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee www.tallinnakoda.ee

Selle aasta esimesest töönädalast

2012-01-07T13:08:00.001+02:00

Esmaspäev oli 2. jaanuar ja läksin tööle. Hommikul panin eelmise aasta asju kokku, et ruumi teha uutele ja parandasin selle aasta tööbussiringi transporditaotlustes vigu. Kui harva teha, siis võibki kuluda palju aega ja kui programm ka sisse ei lase või välja peksab, siis kaobki aeg kiiresti. Vahepeal käisin allkirjastatud SDE Tallinna piirkonna revisjoni arvamust ära viimas kontorisse. Nagu õue sain olin maja ees aegluubis ninali. Valus aga endalegi tundus naljakas, et õues libastusin mustal jääl - alguses varbad, siis põlved, siis peopesad ja kõige lõpuks ninaga vastu maad. Esimene mõte oli, et nüüd lähevad prillid ja poolpimedana ikka tööl raske hakkama saada aga õnneks sain pidama, taguots püsti nagu lennuvõimetul pardil. Õhtul olime jälle linetantsu tunnis ja Kaie Seger tegi meile sellist trenni, et mul olid järgmisel päeval jalalihased haiged.

Teisipäeval saime loa alustada taksokaartide väljastamist ja nii tegelesin kolmapäeval selle asjaga, kuniks õhtul said ära saadetud 44 inimese tellimused Hansabisse ja andmed kaustikusse ja arvutisse. Rahvast käis sisse ja välja, telefon helises tihedamini kui aasta lõpus. Kolmapäeva öötundidel tegelesin magistritöö projekti lõpetamisega ja suutsin selle veel õppejõule ära saata.

Neljapäeval sain siis taksokaardid kätte, saatsin nimekirja taksofirmadele, mida oli 2 lehte, ja hakkasin kliente läbi helistama. Siis tulid uued kliendid, helistasid veel taksokasutajad ja nii see päev lõunasse jõudis. Õhtuks said kliendid informeeritud ja uskuge või mitte minu kabinetis läks järjekorras inimeste vahel trügimiseks. Kui tavaliselt ootavad inimesed rahulikult ukse taga, siis korraga oli neid toas neli. Üks vanem proua trügis sisse ja ütles, et ta tuleb ainult taksokaardile järele. Samas kannatlik koduhooldustöötaja teatas rahulikult, et tema oli ennem ja tuli ka sama asja pärast. No tule taevas appi, sellist jama pole enne kuuldud ja nähtud, et inimesed nii ebaviisakad on. Olukorra lahendasin nii, et ütlesin, et kes on esimene ja astugu ligi. Rahulikult said kõik kliendid informeeritud ja taksomagnetkaardid kätte koos infolehega. Allkirjastasin ID-kaardiga veel eelmise aasta TPIK taksokomisjoni protokolli ja saatsime ettepanekud linnale ära.

Õhtu poole tegime Ritaga Tallinna Invaspordiühingu HMN projekti kulude ja sisuaruannet. See on siis 2011. aasta kohta tehtud, kulud koos omaosalustega tabelis ja edastatud Tallinna koja tegevjuhile. Õhtul ruttasin koju ja nii avastasin alles Hesburgeri juures, et minu ID-kaart jäi arvutisse. Ega siin muud valikud polnudki, kui tööle tagasi sõita oma ID-kaarti tooma, sest reedel oli kooli päev. Ööni tegelesin vene keele eksami jaoks õppimisega. Vastuse sain ka õppejõult, et 13.jaanuaril saan magistritöö projekti kaitsmisele. Hea uudis seegi.

Reedel ruttasin Tallinna Ülikooli ja kirusin seda ühistranspordi hõredat liiklust, sest varusin aga ikkagi pidin trolli ja trammi kaua ootama. Vene keele eksam algas kell 10 hommikul ja lõppes kell 14.15. Uskumatult raske oli see eksam, mis sisaldas nii kirjalikke teste, kuulamisülesannete alusel lünkade tätmist, kirja koostamist ette antud punktide alusel ja siis veel kolmanda osana oli pileti alusel jutustamine koos endast ja oma tööst rääkimisel. Mul oli aju nii krussis sellest vene keelest, et kella kahe ajal päeval ma teadsin paljusid vene keelseid Eesti teemaga seotud sõnu ja need lihtsalt tiirlesid mul silmade ees, kuid suust välja ei tahtnud kõik nii hästi tulla, kui oleks võinud. Aga ma loodan, et saan selle eksami tehtud. Karm on see keeleoskuse nõu ja see oli ka üks suuremaid põhjuseid, mis mind pani nii kaua magistratuuri sisseastumisega viivitama. Loodan, et saan ka selle vene keele eksami tehtud nagu strateegilise juhtimise, rehabilitatsiooni teooriate, alaealiste õigusrikkujate ja nende perede rehabilitatsiooni eksamid. Esimene sess hakkab otsa lõppema aga paar eksamit on veel sooritamata ja vaja õppida, lugeda kohustuslikku kirjandust, mida on nii kohutavalt palju.

Head uut aastat! 2012 on saabunud.

2012-01-01T21:31:00.001+02:00

Saatsime teguderohke 2011.aasta ära ja võtsime uue 2012.aasta vastu Pirital mere ääres. Seal oli rahvast nii palju, et pidime otsima autole parkimiskohta. Kohale oli saabunud inimesi peredega, koertega ja lastega. Aga vaade oli ilus, lumi maas ja paukudena lendas suurelt eurosid taevasse üle pooletunni. Mere ääres oli üks valge polaarrebase moodi koer, kes üritas raketid kinni püüda ja näitas hambaid jahaukus ja see oli väga naljakas nii meile kui ka teistele inimestele. Sain selle isegi pildile. Merelained loksusid randa ja meie neljakesi - Arko, mina, Liia ja Rein soovisime üksteisele head uut aastat ning lasime Reinu abiga õhku ka oma ilutulestiku. Rahvast oli pärast linna kaudu Mustamäele sõites, tänavatel palju. Samas oli kiirabi ja politsei vilkurite valguses tööl. Inimesed marssisid Viru väljakul ringi ja autod istusid ummikus, sest jalakäijad tuli ju üle tee lasta aga neid oli palju ja lakkamatult tänavaid ületamas. Kõht oli ka enda tehtud sööki täis ja telekast tuli ka päris lahedat värki.

Head uut aastat kõigile! Loodan, et uus tuleb sama tegus, kui oli 2011, mis minule tähendas noorema poja põhikooli lõppu, vanema poja kutsekooli lõpetamist ning tööleidmist. Käisime unelmate ringreisil Poola-Austria-Saksamaa-Tsehhi. Ja kõige suurem rõõm oli mul selle üle, et sain tasuta ehk riigieelarvelisele õppekohale ja olen taas üliõpilane. Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala magistrant. See on tähendanud mitu kuud paljustki loobumist ja pühendumist õppetööle. Tulemuseks on 3 sooritatud eksamit ja palju uusi teadmisi. Samuti oli tore, et käisime Soomes nii kultuuripealinn Turkus külas, siis linnavalitsuse sotsiaaltöötajatega Toimivas Kotis ja kindlasti on suur asi need mitmed spordiüritused, nii linetantsu- ja liikumispuuetega inimeste laagrid ja jõulupeod. Fotograafia alal arenesin ka ja tegime esimese ühisfotonäituse, mida saab Endla 59s näha kuni jaanuari lõpuni. Seda tarkust sain juba proovida aastavahetuse ilutulestikku jäädvustades. Sai tegus oldud ka Mustamäe halduskogus ja osaletud komisjonide töös ja naiskogus kaasa löödud. Loodan, et see põnev ja teguderohke elu jätkub ka 2012. aastal! Hea kui on tööd, lapsed on terved ja elu on ilus. See on tore, sest saame just seda, mida endale soovime. Soovin tervist, õnne ja armastust!

Vabariigi Valitsus kiitis heaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise

2011-12-30T12:20:00.001+02:00

See on tõepoolest kauaoodatud ja hea uudis, sest aasta siis oli 2007, kui Eesti Vabariigi President allkirjastas konventsiooni. Nüüd siis ootame tegusid 2012.aastal meie riigikogult.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu ja saadab selle arutamiseks parlamendile. Konventsiooniga ühinemisega soovib riik tunnustada kõigi puudega inimeste õigusi ning põhivabadusi, näiteks õigus iseseisvale elule, haridusele, tööle, juurdepääsetavusele nii ehitistele kui teabele ning sõna- ja arvamusvabadusele. Konventsiooni ratifitseerimine annab selgemad suunad ja arusaama puudega inimeste õiguste kaitsest ning võimalikest kitsaskohtadest nende õiguste kaitse tagamisel. Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsiooni ratifitseerimisega tugevdatakse puudega inimeste õiguste kaitset, võrdsete võimaluste loomist ning puudega inimeste küsimustes tehtavat koostööd, seda nii rahvusvahelisel kui riigisisesel tasandil. Ratifitseerimise järgselt töötatakse puudega inimeste õiguste ja iseseisva toimetuleku parandamiseks välja riiklik puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ning selle iga-aastased tegevuskavad. 23. detsembril 2010. aastal sai konventsioon ka Euroopa Liidu ametliku kinnituse ning jõustus Euroopa Liidu suhtes käesoleva aasta 22. jaanuaril. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud üle 100 riigi, nende hulgas 19 Euroopa Liidu riiki. Eesti Vabariigi President allkirjastas konventsiooni 25. septembril 2007. aastal.

Teabepäev puuetega laste vanematele 11.01.2012

2011-12-30T12:13:00.003+02:00

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puuetega laste vanemaid osalema veebruaris algavatel aktiviseerimiskursustel. Kursuste käigus on võimalik osalejatel teadvustada isiklikke ressursse, õppida eesmärkide püstitamist ning aja juhtimist, arendada suhtlemisoskusi ja planeerida oma tööelu. Kursused toimuvad regulaarsusega kord nädalas 4 tundi, kokku toimub 12 kohtumist. Moodustatakse nii eesti kui venekeelne grupp. Vajaduse korral on võimalik kursuste ajal kasutada lapsehoiuteenust. Puuetega laste vanematel on võimalik projekti käigus saada individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist. Kursustel osalemine ja nõustamisteenused on sihtrühmale tasuta.

Kolmapäeval, 11. jaanuaril kell 14 toimub kursusi tutvustav teabepäev Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper esineb ettekandega "Mida tähendab võrdne kohtlemine?", projekti "Tööotsija tööriistakast- abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" tegevusi tutvustab projektijuht Külli Urb, Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega lastele suunatud teenustest annab ülevaate Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk. Infoüritusele on oodatud puuetega laste vanemad, sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste spetsialistid, haridustöötajad, jne. Tõlge vene keelde.
Lisainfo ja teavitamisüritusele registreerumine kuni 9. jaanuarini tel. 55 672 585, 656 4048 või e- mailil kylli@tallinnakoda.ee . Aktiviseerimiskursused toimuvad projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn Telefon: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Pakiautomaatidest

2011-12-30T12:07:00.001+02:00

Juba ammu olen märganud pakiautomaate aga ise pole veel proovida saanud. Nii siis otsustasime koos Arkoga, et tellime tahma ja ruuteri koju läbi SmartPosti. Käis see protseduur päris lihtsalt ja ladusalt. Tasusin arve Internetipangas. Peagi saabus sõnum mobiilile koos vajaliku koodiga ja Kristiine keskuse trepi alt me oma paki eile kätte saime. Tippisin kodi sisse ja siis näitas nool paremale, kus avaneski keskmise suurusega kapi uks, mille varjus minu pakike peidus oli. Arko kommenteeris, et tema ratastoolikasutajana poleks üksi nii kõrgelt seda pakki kätte saanud. Siit tekkis mõte, et pakiautomaadi kasutamisel võiks olla eraldi võimalus teha märkused, et olen liikumispuudega ja pakki soovin kätte saada alumistelt riiulitelt. Tavakasutaja jaoks oli see lihtne ja mugav on selline paki tasuta kohale toimetamise viis. Pole mingit kella ajalist postkontorisse jooksmist ega järjekorras ootamist. Igatahes julgen teinegi kord SmartPostist pakki tellida - kiire ja mugav! Proovige ise ka kui vajadust on pakkide saatmisel või kätte saamisel.

Jõulu 2. püha ilma elektrita...

2011-12-27T23:23:00.000+02:00

Ärkasime eile suure mühina ja kohina saatel ning imestasime, et elekter oli öösel ära käinud ja siis jälle tagasi tulnud. Saime hommikusöögi ära söödud ja otsustasime minna Tartusse. Veel enne keskpäeva oli elekter läinud ja nii oligi hea linna sõita. Jõgevamaalt Arko maakodust on linna 45 kilomeetrit. Teepeal oli järsku autodel järjekord, sest suur kuusk oli risti üle tee. Mehed ronisid autodest välja ja viisid kuuse poolelt teelt kõrvale. Oksarisu oli palju ja pigem tekkis Tartuski tunne, et on hilissügis ja mitte jõulud. Kuusk raekoja platsis oli väge ja samal ajal käis tuul platsil ringi ja lennutas pisemaid kuuski, plakateid ja prügikasti ringi. Lendasid Arko kindadki Emajõe suunas ja mina siis jooksin ja püüdsin neid. Päike säras taevas ja taevas oli sini-sinine.

Linn oli kenasti jõuluehtes, Taskul oli pael ümber ja linas kujukesed ja ausambad päkapikumütsidega ehitud. Isegi siga turuhoone ees oli ehtes ja suudlevatel tudengitel purskkaevus oli müts peas. Rahvast oli eriti palju Tartu lõunakeskuses ja päris mõnus on jälle Tartus olla. Jõudsime koju kella nelja paiku ja siis ei osanudki midagi teha, sest voolu polnud ja Arko ema tegi pliidile tule alla. Oli soe ja mõnus istuda küünlavalguses. Tahtsin lugeda, sest pühadeks kaasa võetud Kaja Kahu raamat "Minu Guatemala" oli pooleli. Päris lahedalt kirjutatud reisiraamat ja eriti veel siis kui lugeda soojast Kesk-Ameerika kliimast ja elust, olust aastaringselt soojal maal, samas kui meil lõõtsutab õues ringi tormituuled nimega Patrick. Elekter tuli viieks koju ja nii sain koos raamatuga teki alla sooja pugeda, raamatu lõpuni lugeda. Arko sai muusikat kuulata ja Internetis surfata. Oleme ikka abitud küll, sest harjunud elektriga ja kui küte, vesi ja valgus on elektriga, siis ei oskagi muud teha kui istuda ja oodata. Sellegi poolest on jõulud maal nii mõnusad.

Valged jõulud Jõgevamaal

2011-12-26T18:29:00.001+02:00

Meil olid valged jõulud Arko maakodus. Metsast toodi koju kuusepuu,mille ma ise ära ehtisin ja jõululaupäeval käisime kalmistul küünlaid panemas.Pärast läksime kella 14st Torma kirikus jumalateenistusele. Ilus oli jamaakirik oli rahvas täis, pasunakoor mängis pühaööd ja segakoor laulisjõululaule. Kaunis aeg on see jõuluaeg ja eriti veel siis, kui saab linnakärast eemale. Istuda koos perega lauas ja süüa verivorsti, kana, sülti jakõrvitsasalatit. Minu kõhuke täitus nii kiiresti, et veel eilegi eriti süüa eitahtnud, vaid piirdusin näksimisega. Jõuluvana käis ka ja läks kiirustadeslaste juurde. Maa oli valge ja see, mis jõulude ajal maa sadas ja ära külmusoli ilus vaadata. Tegin kodu ümbruses väikse tiiru ja klõpsasin armsaidtalvepilte.

Täna hommikul ärkasime suure tuulekohina saatel üles, päikesärab taevas ja õues on taas roheline jõuluime. Torm viis elektri poolekspäevaks ja seepärast läksime Tartusse Raekoja platsi jõulupuud vaatama. Puu olisuur ja õõtsus vägevalt tormituultes, kuid jäi püsti. Samas lendasid platsilprügikastid ja pisemad kuused olid kummuli kukkunud. Päike paistis ja oksi,lehti oli linnatänavad täis. No ei olnud sellist Tartu jõulutunnet, oli naguoktoober. Lõunakeskuse parkla oli autosid täis ja rahvast palju. Ja veel - eilevaatasime Jõulutunnelit ja mul tõesti on väga hea meel meie pimedate üle, sestsaime palju endid tutvustada, saates oli jupikesi nii Tallinnast kui mujalt,mis kajastasid positiivselt pimedate ja vaegnägijate elu ja igapäevaseid toimetusi.Nüüd loodame, et Tondi tänava maja saab ehitusprojekti ning kasutuskõlblikusisu. Hea meel on korda läinud aasta üle.

Kutse meie fotonäitusele

2011-12-13T12:39:00.002+02:00

Teisipäeval, 13. detsembril kell15.00 avame Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla tn 59) TallinnaInvaspordiühingu projekti “Praktilinefotograafiakoolitus puuetega inimestele” fotonäituse. Näitusele esitasidoma fotod 6 puudega inimest ja tööd on jäädvustatud ajavahemikus oktoober -detsember 2011.

Näituse peateemaks oli „Sügislinnas“, kuid võis esitada ka hobikorras valminud looduspilte. Meie koolitajaksoli Aron Urb, kelle käe all toimus 4 õppepäeva, kus meid juhendati, saime tehapraktilist tööd, hindasime ja vaatasime tehtud pilte ja näpunäidete jagamisega.

Projekti eesmärgiks oli suurendadateadlikkust fotograafiast ja arendada oskusi oma kaamera kasutamisel japilditöötluses, mille tulemusel suurenes kursusel osalenud puuetega inimesteoskus kasutada oma loomingulist ja intellektuaalset potentsiaali.

Leiame, et koolitus täitis oma eesmärki,sest osalejatena saime palju kasulikke teadmisi ja praktilisi oskusi ningsoovime oma fotosid ka teistega jagada. Fotograafia on ala, millega saabtegeleda iga puudega inimene ja omaoskusi arendada. Märka ja pildista iluenda ümber.

Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2012.

Tänamevõimaluse eest!

Rita Goruskina Jelena Pipper

Peeter Mägi TiiaTiik

Arko Vool EsterKukkur

Ülevaade Tallinna invakomisjoni tööst

2011-12-13T09:42:00.000+02:00

Tänane Raepressi uudis teatab ja kiidab koostöö eest. Sai endalgi seal esinevamas käidud koos Rita Goruskinaga Tallinna Invaspordiühingust septembrikuus. Selgitasime meie ühingu liikmete, liikumispuudega inimeste vajadusi, soove ja ligipääsetavust spordi ja vabaaja asutustele. Ligipääsetav peaks olema ka hind, mida puuetega inimesed suudavad maksta ja tingimused peaksid olema linnavalitsuse poolt kehtestatud selliselt, et puuetega inimesed saaksid spordiga tegeleda ja nad ei oleks tõrjutud see tõttu, et ei leia endale kõrgelt kvalifitseeritud ja laiaprofiiliga kutsetunnistusega treenereid. Paraku on selliseid inimesi raske leida, sest oluline on individuaalne lähenemine treeningutes, järelvalve ja puuetega inimestega töötamise kogemus.

Uudis järgmine:

Raepress, 13. detsember 2011

Tallinna invakomisjon koguneb aastalõpukoosolekule

Kuus korda aastas kogunev Tallinna invakomisjon saab täna kell 12 kokku linna botaanikaaias, et teha kokkuvõtteid lõpule jõudva aasta tööst ning tutvuda botaanikaaia vaatamisväärsustega.

Tallinna linnavalitsuse invakomisjon on käesoleval aastal oma koosolekutel käsitlenud rohkem kui kümmet puuetega inimeste teemat ja probleemi, mille lahendamisel saavad linnastruktuurid kaasa rääkida. Neist olulisemateks on idee rajada erivajadustega noortele iseseisvaks elamiseks majutusüksusi koos tugiteenustega, liikumis- ja nägemispuudega inimestele hoonetele ligipääsetavuse kaardistamine ja 50 objekti invanõuetele vastavuse kooskõlastamine, eluruumide kohandamise vajadus kõikidest puudeliikidest lähtuvalt, puuetega inimestele hoolekandeteenuste mahud ja vajadused, vaba aja veetmise võimalused, muudatused puuetega laste hariduse korraldamisel seoses muudatustega seadusandluses, tehniliste abivahendite kättesaadavus jm.

Invakomisjoni tööd juhtiv Tallinna abilinnapea Merike Martinson peab puuetega inimeste organisatsiooni esindajate koostööd linnavalitsusega invakomisjoni tasemel väga oluliseks. „See on mõlemapoolselt vajalik, sest saame informeerida linnavalitsuse tegemistest ja vastu omakorda linna sotsiaalhoolekande tegevuse ja arengu planeerimiseks olulist teavet puuetega inimeste esindajatelt,“ märkis Martinson, lisades et eriti tõhus on olnud koostöö linnaruumi ligipääsetavuse parandamisel puuetega inimestele ja see väljendub ka tulemuses. „Ühtegi Tallinna linna poolt ehitatud objekti ei võeta kasutusel ilma liikumispuuetega inimeste poolt testimiseta.“

Tallinna invakomisjoni kuuluvad erinevate puuetega inimeste katusorganisatsioonide ja linna erinevate ametiasutuste esindajad, samuti puuetega inimestele teenuseid osutavad sotsiaal- ja tervishoiuameti hallatavate asutuste juhid ja linnaosade sotsiaalosakondade juhatajad. Tallinna invakomisjoni koosolekud viiakse läbi erinevates puuetega inimeste asutustes, kus ühtlasi tutvutakse nende tööga. Tänavu on koos käidud Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Nõmme Perearstikeskuses, Lasteaias Õunake ja Päevakeskuses Käo.

Kutse fortonäituse avamisele 13.12.11

2011-12-12T11:29:00.001+02:00

Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00 avatakse TallinnaPuuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla tn 59) Tallinna Invaspordiühinguprojekti “Praktiline fotograafiakoolitus puuetega inimestele” fotonäitus. Näituse peateemaks oli „Sügis linnas“, kuid võis esitada kahobikorras valminud looduspilte. Välja pandud on Jelena, Peetri, Rita, Arko,Tiia ja Estri tööd, mis on jäädvustatud ajavahemikul oktoober - detsember 2011. Projekti eesmärgiks oli suurendada teadlikkust fotograafiastja arendada oskusi oma kaamera kasutamisel ja pilditöötluses, mille tulemuselsuurenes kursusel osalenud puuetega inimeste oskus kasutada oma loomingulist jaintellektuaalset potentsiaali. Koolitajaks oli Aron Urb, kelle käe all toimusid praktilisedkoolitused koos juhendamise, praktilise tööga, piltide hindamise ja näpunäidetejagamisega. Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2012.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn, Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee . www.tallinnakoda.ee

Eesti Pimedate Liit 90 - palju õnne!

2011-12-10T12:20:00.001+02:00

Palju õnne meie vanimale puuetega inimeste ühendusele, kes eile tähistas pidulikult 90. aastapäeva! Kutsuti mindki aga tiheda õpinguperioodi tõttu ma lihtsalt ei jõudnud sinna. Aga tean, et Tallinnasse oli kokku tulnud palju pimedaid ja nägemispuudega inimesi, sõpru, külalisi ja tervitajaid teistest organisatsioonidest. Kui tegemist on sellise üle-eestilise liiduga, siis otsisin liidu kodulehe ja seda vaadates tekkis masendus, sest mida pole, seda pole, kuigi ma pole pime, vaid nägemispuudega, siis Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe Eero Tõniste tervituse asemel liidu 90.aastapäeva puhul avaneb hoopis huvitav vaade:
esileht - Sisu on loomisel…
uudised - Sorry, but there aren't any posts in the Uudised category yet.
Pimedate liidu ajakiri nimega Valguse kaja on kodulehel see, kus ei kaja midagi ega kuma midagi vastu, sest ka seal pole miskit olemas.

Uudis on see, et uudiseid pole. Eesti Pimedate Liidu koduleht on nagu kobamine pimeduses. Tahan küsida, et kaua võib. Sellise suhtumisega ei liigu asjad edasi vaid hoopis seisavad paigal. Me oleme täpselt sellised nagu me väljapoole paistame. Sisutühjad ja umbkeelsed - sorry... Kui valime endale ITmehed, siis miks asjad jäävad poolikuks või kusagile toppama. Saab ju põhjendada, et pole aega ja üks ei jõua aga kui juhatustes on rohkem inimesi, siis võiks ja peaks tööülesandeid jagama. Saan aru, et asjad liiguvad pimedate liinis aeglaselt aga minu arust nad ei liigu üldse vaid seisavad paigal, mis tähendab, et midagi ei toimugi. See pärast ongi tavalisel inimesel, kelle jaoks ühingud loodud on tekkinud käega löömise tunne. Eelmisel laupäeval, 3. detsembril, mis on puuetega inimeste päev, toimus Tondil üldkoosolek Seal oli kohal ligi 600st liikmest 30. Ka see näitab, et tegusad ühingu liikmed on vanad, pole huvitatud, ei leia aega kohale tulla või ei ole taha oma liikmekohustust täita. Või on nad heitunud, tunnevad ennast kõrvale jäätununua, heitunud nagu tavatsetakse moodsal ajal öelda. Samas sain kuulda, et tööealisi ja noori spordihuvilisi on ühingus üle 50 Tallinna nägemispuudega inimese. Koolitatakse massööre, toimuvad huviringid ja projektid. Samas infot ühingu kodulehelt otsides on see info sealt puudu. Pimedad tahavad Tondile sotsiaalkeskust aga minul küll tekib küsimus, et kas me ikka teame mille või kelle jaoks... Loodan, et asjad muutuvad ja hakkavad liikuma paremuse, avatuse ja organisatsioonides toimuv kajastub ka kodulehtedel. See projektide ja HMNi toetuste raha on avalik raha ja selle kasutamine peaks olema rohkem nähtavam, tegevus avatum. Aga kõigest sellest hoolimata käin ma kohal üldkoosolekutel, loen sisemisi meililiste ja ütlen sõna sekka ja kui midagi on millest ma aru ei saa, siis ma küsin. Ja loodan, et pimedate ühendused siiski edasi tegutsevad, sest pimedad ja nägemispuudega inimesed on meie ühiskonna liikmed ja nad ei kao kuhugi. Soovin tänase inimõiguste päeva puhul õnne, sest meil on õigused kaitstud, sellega kaasneb ka vastutus ja kohustus. Olgu siis iseenda, pere, laste või nende ühingu liikmete ees, kes on valinud juhatusse inimesed ja neilt ka tegusid ja avatud tagasisidet loodavad saada. Koos suudame asjad liikuda lükata! Palju õnne!

Meid pandi tähele, meid tunnustati

2011-12-10T11:19:00.001+02:00

Eile toimus Raplas Eesti Invaspordi Liidu aastalõpupidu, kus tunnustati parimaid sportlasi, võistlejaid ja võistkondi, ürituste korraldajaid, treenereid. Anti välja aktiivsema sportlaste tiitlid. Ja tänukirja sain minagi koos Arkoga - EIL ürituse jäädvustamise eest. Aktiivsema sportlase tiitel tuli ka Tallinna Arko Voolule erinevatel spordivõitlustel osalemise eest ja tunnustati meie Tallinna Invaspordiühingut hästi korraldatud võistluste eest.

Mul on tõesti väga hea meel selliste tunnustuste meie tegusa MTÜ üle, kuid mul on kahju, et ma ise sellel üritusel osaleda ei saanud. Aga mis teha, kui on vaja teha valikud. Neid valikuid me teeme päris tihti ja nii valisin minagi oma haridustee jätkamise. Seoses sellega olen ma nädalalõppudel hõivatud magistriõpingutega ja suhtun ülikoolis käimisesse täie pühendumisega. Tiitlid tõi Arko ja Rita koju ja tänukiri ilutseb riiulil aga üks õige eesti mees unustas lilled Raplasse maha.

Aitäh Eesti Invaspordi Liit - oli teguderohke 2011 euroaasta.

Novembrikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis

2011-12-06T09:32:00.001+02:00

Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon pidas21. novembril väljasõidu koosolekut ja tutvusime Tallinna Munitsipaalperearstikeskusetegevusega. Saime teada keskuse juhatajalt pr Eve Karmo, et tööd alustati2.mail 2011 ühe ületulnud nimistuga Kalamajast ja patsiente oli nimistus 1300,nüüd on üle 1600. Teine oli nullnimistu, kus hetkel on 900 inimest. Arstil eiole õigus abiandmisest keelduda ja teenindatakse ka Kauge 4 puuetega inimesi.Kes on võimelised liikuma, need suuname Magasini tänavale. Lastekodulapsi onpalju, ka vastsündinuid on. Mõned perearstid ei oska tegeleda vastsündinutega,arvele võtmisel nõuame, et vähemalt üks vanem oleks siin. Ehkki alguses oliplaneeritud ka 4 perearsti pluss pediaater, kuid selgunud on, et pediaatrit võtta ei saa, sest on perearstikeskus.Samas on arste, kes on pahased, et miks meil pole pediaatrit tööl. Võiks ollapediaatri vastuvõtt. Epp Evard üle linna tuleb juurde, siis on jaanuaris 2012meil 3 perearsti.

Alar Sepp teatas, et perearstisüsteemi sisseviimises,uuringute alusel 4/5 ei tundnud end ettevõtjatena, Rohkem mudeleid. Eve Karmoselgitas, et ei saa olla hea perearst ja ettevõtja. Suureks probleemiks onnõutav perearstide 60 t koolitus. 01.06.2011 tuli meile Nõmme Halduskogusotsiaalkomisjon, siis me juba töötasime ja kõik toimis. Tähtis on koostöö.Välja oli reklaamitud, et polikliinik hakkab töötama 6-el päeval nädalas, kuidsee ei ole võimalik. Kalamaja haiged käivad Nõmmel arsti juures ja pididolukorraga rahul olema, sest nad usaldavad oma arsti, on ka inimesi Harjumaaltja saame hakkama. Väga palju tööd peab ära tegema, tõsiasi on see, et poleõdesid. Tervishoiukõrgkooliga on kokkulepitud. Varsti hakkab täituma 3000 inimest.Nõmme polikliinikus tegutsevad veel Mustamäe ja Nõmme, Hiiu ja Nõmmeperearstid. Lisaks eriarstid – nahaarst, ajutiselt psühhiaater, kirurg, kõrva-,nina ja kurguarst, naistearst, röntgen,hambaravi. Õed võtavad analüüsid ära.

Minu küsimuse peale, et kas on ka traumatoloog, siis selgus,et kirurg ise vastu. Keskuse juhataja arvas, et kõikides linnaosades peaksidolema sellised munitsipaalperearstikeskused. Haigekassa rahaga ära ei halda,nii vanadele, haigetele on probleem, et kust need perearstid leida. Kui nimistusuureneb, siis võtaks tööle abiarsti. Optimaalne on töötada 4 arstiga ja seljuhul saaks koolitusi organiseerida, puhkusi anda. Meil on hästi läinud jasiiani on olnud ainult 1 kaebus, mis seisnes selles, et tütar käis ennast koosemaga arvele võtmas ja siis ema esitas kaebuse, et miks seda tütre avaldusealuses tehti. See asi lahenes ära. Kiitusi oleme rohkem saanud ja inimesed onmeie tööga rahul.

Tundsin huvi, et kas on ette näha, et talvekuudel tulebrohkem koduvisiite eakatele? Eve vastas, et jaatavalt, sest meil on paljuvoodihaigeid. Terviseõde käib ka kodus. Õdesid on raske leida, sest isegi s 850eurone palk ei motiveeri. Püüan vastu tulla noortele õdedele, sest töökogemustuleb töökäigus. Linnapoolne panus on2/3. Lisaks vaktsineerimised, tasulised tõendid. Matti Tarum küsis, mille poolestmunitsipaalperearst erineb teistest arstidest ja saime teada, et ideaalseltsobib see, kui linn ostab aparatuuri ja annab ruumid, siis perearstid hakkavadtööle. KOV teisi arste vallandada ei saa. Tallinn on palju toetanud perearste,remondi ja investeeringutega. Mida suurem on inimeste arv perearstinimistus,seda suurem on kasum. FIEde mõte ei olnud hea. Härra Tarum arvas, et egaeriarstide juurde minek ei ole aastatega vähenenud, seepärast see süsteem eiõigusta ennast. Omal ajal oldi Tallinnas polikliinikutesüsteemi lõhkumisevastu. Mark Levin teadis rääkida, et see perearstisüsteem on 3,2 korda kallim,kui polikliinikutes. Küsisin ka kuidas toimib koostöö haiglatega ja sain teada,et koostööd ei ole - Nõmmel ei ole ja ei tule sellekohast infot. Kasünnitusmajast peaks info tulema, et laps on piirkonda sündinud.

Tahtsin teada saada kuidas on korraldatud taastusravi Nõmmel.Saime teada, et taastusravile suunabtaastusraviarst, kes võtab vastu Mustamäe Polikliinikus. Esmalt peab patsientsinna vastuvõtule pöörduma ja siis saab taastusravisse minna. Nõmmel siin majason võimalik saada võimlemist ja massaazi. Suuremaid muresid on, et paneme rahadaktiivravi alla aga hooldusravis ja taastusravis on auk. Minu ettepanek on, ettaastusraviarst võtaks inimesi näiteks kord nädalas või paar korda kuus vastusiin kohapeal, sest Mustamäe polikliinikus on piiratud ligipääs raskeliikumispuudega inimestel. Milleks peab Nõmme inimene sõitma arsti vastuvõtuleMustamäele, kui lihtsam oleks arsti patsiente vastu võtta Nõmme polikliinikuskohapeal.

Eve Karmo selgitas, et perearstide esindaja dr DianaIngerainen räägib, et tahavad patsientide arvu suurendada ühes nimistus. Üheltpoolt soovime kodanikke harida, endiselt pole tervishoiupoliitikat. Peale seda,kui KOV-idele anti õigus luua munitsipaalperearstikeskusi, siis peaksidkeskustele nimistud kuuluma. Kuid samas on probleem, et kui perearst tahablahkuda, siis ta lahkub koos oma nimistuga, sest nimistu on perearsti oma. Tööon huvitav ja mõte on hea, küsimus on selles, et kuidas saaks nii, ettervishoiuteenuse osutaja jääks poliitikast kõrvale. Seejärel tutvusime munitsipaalperearstikeskusegaja vaatasime Nõmme polikliiniku ruume. Maja on puhas ja remonditud.

Head puuetega inimeste päeva!

2011-12-03T21:27:00.001+02:00

Täna see päev ongi ja tähistatakse seda juba 1992.aastast. Sel aastal sattud see 3.detsember nädalalavahetusele aga sellegipoolest sattus tänasesse päeva mitu üritust. Hommikul läksin Tondile Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse üldkoosolekule. Kuulasin mida koosoleku korraldajad rääkisid selle ja järgmise aasta tegevustest. Kinnitati 2012. aasta tegevuskava ja eelarve. Selgitati erinevaid plaane, tegevusi ja nagu alati tahtsin ka küsida kodulehe, eelarve koostamise arvestuslike näitajate kohta. Oaliselt sain vastused, kuid mitte selliseid, mis mulle oleksid asja paremaks, selgemaks teinud. Kohale oli pea 600 ühingu liikmest tulnud 30 ja lisaks 3 volitust. Eks nüüd siis ootame selle aasta jõulutunnelit ja rahastust tegevustele, projektidele.Pärast läksime Laagri Rimiga tutvust otsima. Ilus maja, kuid liikumiseks sees on üsna vähe ruumi, sooduspakkumistega kaubalused on riiulite vahel ja rahvast päris palju. Sõitsime Nõmmel autoga ja jõudsime koju.

Kella 16ks olin kutsutud Estonia talveaeda Põhja-Eesti Neeruhaigete Seltsi 15. aastapäeva vastuvõtule. Talveaed on kena ja hubane oma pidulikkuses, esinesid juhatuse esimees Igor Maide, arstid ja üritust juhtis juhatuse esimees Ester Kukkur. Vaatamata lumeta jõulukuule oli siiski palju inimesi tulemata jätnud. Tort ja suupisted olid maitsmad, samuti oli kena Uku Suviste ja Birgit Õigemeele muusikaline etteaste. Aitäh sellise puuetega inimeste päeva eest sellel aastal, mis oli kenasti korraldatud.

Kutsume jõulukontserdile 7.12.11

2011-12-01T14:05:00.001+02:00

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi janende lähedasi traditsioonisele jõulukontserdile 7. detsembril kell 17.00, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Jõulukontserdi avasõnad ütleb EELK Tallinna Jaanikoguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Kontserdil esineb jõuluprogrammiga Tallinna Ülikoolikammerkoor. Pärast kontserti pakume kohvi, teed, suupisteid. Kontsert on tasuta. Kontserdi läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus. Olete oodatud!

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee koduleht http://www.tallinnakoda.ee

Homme on meil kasutatud asjade turg

2011-11-29T12:23:00.001+02:00

Sinu seismajäänud asjad otsivad uut peremeest? Sinule vana on temale uus! Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59)toimub 30. novembril kell 13.00- 17.00 kasutatud asjade turg. Uue tänuliku peremehe võivad leida nii riided, jalatsid,majapidamistarbed, raamatud, käsitöö, jne. Tule müüma, ostma, ära andma või vahetama- hea meeleoluleiad niikuinii! Kontaktisik: Imbi Sikkal, tel: 5093711, e-post: imbisikkal@hot.ee Korraldajad: Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja TallinnaParkinsonihaiguse Selts

Novembrikuu kaunid õied koos vahva töömesilasega

2011-11-28T23:12:00.001+02:00

Kaunid õied novembrikuus. Vallatu töömesilane sõpradelt ning Kaie Segeri kingitud jõulukaktus, mis juba mitmendat korda õide puhkes juba novembrikuus oma suures õitemeres. Aitäh sõbrad, töökaaslased, pojad ja Arko. Sel korral siis pidu minu südames.

Käisime PÖFFil filmiõhtul

2011-11-24T22:40:00.001+02:00

Pliks plakseile lõi ette 42! Hommikul tööle, siis lõunapaus töökaaslastega saalis ümberpika laua taga koos kringli, tradiltsiooniliste kiluleibade ja salatiga. kella 16ks TallinnÜlikooli strateegilise juhtimise eksamile ja siis kella 18ks PÖFFile. Arkokutsus mind minu sünnipäeva puhul kinno Solarisesse. Mina ostsin pileti ja istusin 4.reas aga 5 ratastoolis külastajat istusid esimese rea ees ja neil olid pead kuklas, sest ekraan on suur ja päris kehv seal ees filmi vaadata. Ei tea miks kinode ehitajad arvavad, et ratastoolis kliendid tahavad istuda teiste ees ja kaelad kõveras, pead kuklas filme vaadata. See ongi esmaseks põhjuseks, miks Arko eriti kinos ei taha käia. Aga eile käisime ära. Loodan, et kõik see, mida2 kuud õppisin ikka kasutuks ei osutunud ja eksami tehtud sain. Kuigi jahküsiti ka seda, millest ma eriti palju kas ei mäletanud või ei meenunud.Nüüd ootusärevuses.

Pimedate öödefilmiks oli Belgia 2011 film pealkirjaga "Tule nagu oled". Rezisööroli ka kohal ning peale filmi oli 0-korrusel kohvikus ka arutelu. ProgrammisErinevus rikastab eelinfona reklaamiti "väga muhe komöödia ja samal ajaltõsiseid teemasid käsitlev film. Peale filmi aatriumis arutelu teemal "Kaspuudega inimene on oma saatuse sepp?" - teisisõnu räägime erivajadustegainimeste iseseisvumisest. Arutelu juhtis Monika Haukanõmm (Eesti Puuetega InimesteKojast) ning kaasa rääkisid filmi režissöör Geoffrey Enthoven, Maarja külajuhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ja Küllike Bode, kes onvaegkuulja. LisaksArko Vool (Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust) ja lapsevanem PilleUnger. Märksõnadeksolid: seks, süütus, iseseisvumine, reisimine, sallivus ja unistuste täitumine.Täiega põnev film oli ning osatäitjad olid üsna elust enesest, lihtsalt niihästi mängiti. Kolmest puudega inimesest 2 olid ratastoolis (sh elektritooligaja teine kasvaja tagajärjel ratastoolis surija) ja siis kolmas oli praktiliseltpime mees. Positiivsetfilmi toetas ka arutelu, milles selgus, et igal noorel inimesel on õigusunistada, elu nautida ja suureks saada ja seda vahel reisides ilma oma vanemateta,kui selleks on tahtmine, võimalused, unistused ja toetavad peresuhted. Kojujõudsime alles kella 22 ajal. Siis poisid ootasid lilledega juba, sest mul oliju sünnipäev. Nii armas neist. Täna jõudsime perega õhtusöögile Kamikadzesse.Toit oli seal hea ja maitses hästi ning teenindamine viisakas. Sel aastal siissuurt pidu ei teinudki, vaid olin koolis ja kinos. Erinevus rikastab maailma ja nagu filmi tegijagi ütles on paljud meist erilised koos oma vajaduste ja soovidega.
Foto: FB Erinevus rikastab albumist.

Uus võlanõustamise infotelefon

2011-11-21T18:55:00.001+02:00

Tunnen Üllet juba palju aastaid ja hindan tema töösse pühendumist kõgelt. Ta on suure südamega ning sotsiaaltöötajana valutab südant töörahva muredes. Ta rääkis mulle oma plaanidest ja mina omadest kogemustest kiitsin takka ja otetasin seda väärt ideed, sest igapäevaselt puutun oma töös kokku puuetega inimeste sotsiaalnõustamisega. Kui on teadjaid tarku ja kogemustega sotsiaaltöötajaid, siis peaks nende tööd märkama, väärtustama ja tasustama, sest raskustesse sattunud inimestele tuleb nõu anda ja toetada. See infotelefon on väärt tegu. Rein Sikku poolt kirjutatud artikkel on 21.11.11 Eesti Päevalehest.

TÄISMAHUS: Ülle Schmidti telefoninõu teeb võlgnikule pai

Missioon: õblukese naisterahva õlul on tuhande võla koorem, mure ja valu, aga Ülle Schmidt ei väsi aitamast. Telefon laual lööb värisema. Ülle Schmidti silmisse tuleb asjalik pilk, et vastu võtta uus murekoorem. „Tere, võlanõustaja kuuleb,” ütleb ta sõbralikult. Võib-olla on see murelikule võlgnikule esimene kord, kui talle sõnadega pai tehakse, mitte ei nõuta karmilt raha tagasi. Järgnev jutt käib vene keeles. „Kas olete pangaga kontakti võtnud? Jaa, ma kuulan teid, rääkige, kui suur on summa.” Pastapliiats kirjutab paar rida, nõustaja silmad teevad ringi. „Hea, et rääkinud olete, aga kirjutage panka, pakkuge oma variandid… Ei, mitte tellerile, kirjutage panga juhtkonnale, siis jääb jälg teie ettepanekutest.” Pastapliiats laskub kirjaridade kohale. Nõustaja sulgeb silmad ja jätkab uue veenva hooga. „Kirjutage… Ka venekeelsed kirjad võivad olla, needki loetakse läbi… Ja jätke ka endale koopia, et saaksite tõestada: tunnete võla vastu huvi. Peagi on teie linnas tasuta juriidilised konsultatsioonid, minge kindlasti kohale…” Nõustaja kuulab, noogutab, kuulab. Veel üks murekoorem, võib-olla tuhande esimene, maandub ta õlgadele.

Kõigini ei jõua. Kui Eestis hakatakse kunagi kirjutama võlanõustamise ajalugu, siis on Ülle Schmidt ja Terje Lääts seal kindlasti kuldsete tähtedega sees. Just nemad astusid esimestena võlaorjusse langenute kaitseks välja. See oli masu eel, siis kui enamik pidas kiirlaenuohvreid pehmelt öeldes lumpeniks. Nüüd on mõistetud: võlaorjusse võib sattuda igaüks, kui halb saatus üle läve astub. Asi ei pea olema sugugi ainult kiirlaenudes, vaid näiteks ka rahanappuse tõttu tasumata korteriüüris. „Samas võiks inimene kirjutada oma kohtutäiturile avalduse, et võlaosade tasumise järel jääks talle ikkagi kätte miinimumpalk,” pakub nõustaja ühe lahenduse. Paraku satuvad kohtutäiturite, inkassofirmade ja pangalaadsete asutuste haardesse jäänud inimesed pigem paanikasse kui asuvad pidama asjalikke läbirääkimisi laenu kustutamiseks.

Tasku arvelt. „Saime aru, et hoolimata Eesti 25-st tasuta võlanõustamise kohast on meile vaja ka anonüümset infotelefoni, kuhu inimene võiks murega helistada,” räägib Schmidt. Telefon laual lööb värisema. Nõustaja haarab pastapliiatsi. Vastab vene keeles. Veidi hiljem eesti keeles. „Rääkige ühistuga läbi… Pakkuge välja graafik… Peaasi, et te kontakti ei kaotaks.” Veidi hiljem ajakirjanikule: „Olen töötanud nii vanglas kui ka sotsiaalabis ja ju vist oskan seetõttu mõista, aga samas ka mured seejärel unustada, muidu ei jõuaks sellist koormat kanda.” Mis edasi? Kas võlanõustamine võiks otsa saada? Nii uurin. „Ju tuleb meil õppida elama koos võlgadega. Üritan julgustada inimesi oma võlgadega tegelema, isegi siis, kui ees ootab pankrot või võlgade aegumine kümne aasta jooksul. Teha on palju. Näiteks peaks olema võlanõustaja iga 40 000 inimese kohta, näiteks Tallinnas kümme. Aga on 2,5. Soomes ei tohi kiirlaenufirmad teha öösiti ülekandeid. Ja hommikul on laenajal võimalik öösel võetud laenust ka loobuda. Aga meil tegutsevad mõned samad firmad kui Soomes, kuid reeglid on hoopis teised…” räägib Ülle Schmidt, kuni telefon hakkab uuesti huugama. Esialgu on võlanõustajail kavas hoida infotelefoni töös aastavahetuseni, tehes seda tasuta, et mitte öelda: ise peale makstes. Nad on tänulikud vabatahtlikele abilistele, kes kodulehe tegid. Aasta lõpuks peaks selguma, kas võlgnikele antav omakasupüüdmatu abi leiab finantseerijaid või mitte. Esimesel kahel nõustamiskorral on vastu võetud veerandsaja võlgniku kõned.

Võlanõustajate infotelefon. MTÜ Võlanõustajad eestvedajad Terje Lääts ja Ülle Schmidt panid eelmisel nädalal käima infotelefoni numbriga 5800 1471, mis aitab võlgadega kimpus olevaid inimesi kaks korda nädalas: teisipäeviti kella 16–19 ja reedeti kella 12–15. Võlanõustajatega saab ühendust e-posti teel volanoustajad@hotmail.com, valminud on koduleht www.volanoustajad.eu. Võlgadesse sattunu saab telefonitsi nõu, mida võlamurede puhul esimeste sammudena ette võtta ja kuhu pöörduda põhjalikumaks tasuta nõustamiseks. Vastatakse nii eesti kui ka vene keeles.

Tähelepanekuid elust - noored trollis

2011-11-19T14:28:00.001+02:00

Eile hommikul sõitsin bussiga Mustamäelt ülikooli. Buss oli pooltäis ja ekspress sõitis kiiresti ja sujuvalt mööda ühistranspordirada. Sellepärast mulle meeldibki ühistransporti kasutada tipptundidel, st hommikul ja õhtul, et pääseb kiiremini, kui autoga ummikutes istudes. Vene keelt olin õppinud poole ööni ja hommikupoolikul 4 tundi üritasin pea erksa hoida. Vahepeal siis käisin söömas ja töö juures asju sisse tippimas ning õhtuks sättisin taas kooli. Trollipeatuses ootasin suhteliselt kaua, sest mis teha kui meie ühistransport kella 16 ajal harva käib. Tundub, et Mustamäe trolli ühendus linnaga on tihedamalt korraldatud. Läksin pikka madalapõhjalisse trolli ja sättisin ennast istuma. Järgmises peatuses, Kristiine kaubanduskeskuse juures sisenes kamp noori. Tüdrukutel, kes paistsid nii 13-14 aastastena olid käes energiajoogipudelid. Sel hetkel tabasin ennast mõtisklemas, et kui ajakirjanduses räägitakse vaid krõpsudest ja coca-colast, siis tegelikkuses on nende söökide asemele noorematel lisandunud starterid. Mulle tundub, et noored söövad korrapäratult ning pigem kustutakse oma nälga energiajookidega. See on paha, sest noor inimene vajaks pigem sööki, kui kofeiini rikkaid energiajookisid. Ka oma laste pealt näen, et noorematena olid nad pidevalt näljased, kuid nüüd lausa meelitan neid toidu juurde ja siiski valitakse sööki või minnakse söömata magama. Arvan, et seal on ka oma raha kasutamise võimalused, sest taskuraha või palgaraha on ise meeldivama ostmiseks kasutada. Eks siis tuleb rohkem tähelepanu pöörata noorte söömisharjumustele. Aga mina toetan koolides tasuta söögi kättesaadavust. See peaks olema seniks, kuni noored õpivad. Oleks kasvavatel noortel toit korralikku sööki täis ja vanematelt saadud raha kutsekoolides, gümnaasiumites ei kuluks selliste energiajookide ja krõpsude ja snäkkidele.

Eile osalesin Mustamäel lipupäeval

2011-11-17T13:02:00.001+02:00

Eile, 16. novembril käisin Mustamäe lipupäeval. Ilus üritus oli Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja, Mustamäe linnaosa vanem proua Helle Kalda pidas kõnet ja kahele anti kätte Mustamäe kõrgeima tunnustusena tiitligakaasnev pronkskuju „Mõtlev mees“ kunstnik Valli Lember-Bogatkina ja TallinnaLaste Turvakeskuse meeskond.Mõtleva mehe kuju autoriks on Tauno Kangro, kes võttis ka kohal viibis. Lipupäevale pühendatud kontserdiga esines Bonzo, kes mulle väga meeldis ja õhtu lõppes vestlusringi ja tordi söömisega.

Oktoobrikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjonis

2011-11-15T22:44:00.001+02:00

MustamäeHalduskogu sotsiaalkomisjoni koosolek toimus 31.10.2011 ja teemaks oli hambaravikättesaadavus Mustamäe linnaosas. Koosolekul olid esinejateks hambaravikeskusejuhataja kt Krista Vapper ja ülemõde Eve Laasner. Kohtusime Mustamäe polikillikus ja saime teada, et hambaravikeskusestegeldakse hammaste ravi ja kirurgiaga, parodontoosi ehk igemete raviga,vajadusel valmistatakse ka hambaproteese. Teeme ka röntgenipilte, shpanoraampilte ja ka hammaste valgendamise protseduurile võite meie juurdetulla. Hambaravi on tasuta kuni 19-aastastele lastele ja tasuta antakse kavältimatut abi, kui see tähendab patsiendileeluohtikku seisundit. Samas kui hammashirmsasti valutab, siis ei tähenda see veel vältimatu abi vajadust, reeglinaantakse siis esmaabi. Meiehambaravikeskuse kabinetid asuvad: Väike-Õismäe polikliinikus,mis on hetkel suletud renoveerimistöödeks, Mustamäe polikliinikus, Koplipolikliinikus, Pelgulinna Sünnitusmaja naistekliinikus.Hambaravile registreerumine toimub telefonil 1314 ja aega saab broneerida ka ID-kaardiga Internetis: https://digireg.ltkh.ee/Veebiregistratuur/faces/Index.jsp.

Mark Levin valutas südant, et Eesti on ainuke riik,kus ei kompenseerita hambaravi. See toob kaasa probleeme, kus inimeste hambadon kehvas seisus ja inimesed suudavad maksta vaid esmaabi eest kuid hammasteravimiseks raha lihtsalt ei jätku. Kogemus on, et inimene peab käima ravil ükskord aastas. Praegu inimesed kardavad tulla esimesel korral, et kulud on niikallid ja jätavad tulemata. Eve Laasner rääkis, et praegu tehakse noortele, kessaavad 19.aastasteks, üritusi ja teavitame, et hambaauk hakkab arenema hambasees, mitte väljapool. Vahe kontroolil ja ravil on 150 eurot. Alus pannanendele lastele, kes on käinud regulaarselt hambaarsti juures, siis on probleemselles, et kui saab 19 aastaseks, siis kaob silmapiirilt 5 aastaks ja siis onravi kulud suuremad. Selgus, et vähe on neid inimesi, kes hambaravi ei vaja.Neid peab õpetama, meil ei õpetata selliseid inimesi, kes oskaksid seda töödteha. Praegu on nii, et inimesed, kes tulid tööle, puudub paber, mis tõendaksväljaõpet. Meil täna ei ole nõuet, et assistendil peaks olema eriväljaõpe. Keson tulnud ja soovib tööalast soovitust, siis saame anda kinnituse, et omabtöökogemust ja on meil töötanud. Meie tahaks saada õde, kes spetsialiseerubhambaravi õeks. Komisjoni ettepanek oli, et inimestele peab olema tagatudminimaalne rahastus hambaraviks. Alar Sepa ettepanek oli koostada õppekavakoolituseks ja siis on praktikabaas olemas. Eve Laasner teadis rääkida, et Tartus Denteskoolitab hügieniste, kuid meil seda teenust ei rahastata. Kokku töötab hambakliinikutes 32 inimest, sh32 arsti, sama palju abilisi on vaja. Kõik hambaarstid ravivad ka lapsi. Minuküsimusele narkoosiga hambaravi kohta vastas Krista Vapper, et lapsi teenindabTallinna Lastehaigla aga täiskasvanutel sellist teenust ei ole, sest see nõuaberaldi järelvalvega ruumi toibumiseks. Kevadelüritasime koostöös PERHiga teha eraldi vastuvõttu lastele ja puuetegainimestel, kuid praegu tehakse narkoosis hambaravi ainultlastele lastehaiglas. Erakabinetid, kus tehakse narkoosiga hambaravi on kallisja anestesioloogid võivad keelduda. Nõmme polikliinikus töötab hambaravikabinetja personal on 10liikmeline.

Tundsin ka huvi mida võetakse ette võlglastega ja selgus, et iga kvartalvõetakse võlglased kokku ja sellega tegeleb finantsosakond. Marika Lillemäeselgitas, e: mõnel harval korral oleme ka kompenseerinud. Mark Levin tundishuvi, kui kiirelt saab hambavalu korral vastuvõtule ja selgus, et samal päeval.Mustamäel on esimene raviarstile vaba aeg 1.novembriks. Kui arst vähe siin töölkäib, siis on ka järjekord pikem. Räägiti ka, et lastele eraldi hambaarsti eiole ja kõik noored hambaarstid, kes meile tööle tulevad, paneme ka hambaidtõmbama. Meil kõik arstid teevad kõike. Proteesib 3 inimest ja Nõmmel 4, kokku7. Hetkel ortotondid meil lastelehambaklambreid ei pane. Panoraampilti ei pea alati tegema. Arst ravib, arvekoostatakse osakonnas ja registratuuris saab tasuda. Nüüd on võimalik saadaprogrammi abil soodustust arvest maha ja ei pea enam haigekassasse kuludokumentiesitama soodustuse saamiseks. Programm LIISA kontrollib soodustust ja broneeribselle ära. Keskmise hambaplommi hinda on raske öelda, sest see oleneb ravist,sest võimalik on hambaid ravida 3 erineva täidisega. Hinnakirjaga saab tutvudakohapeal ja ka Internetis. Hambatäidisele lisandub tööraha jm. Praegu panemeflaierit kokku. Tahame minna keskkoolidesse teabepäevi tegema. Osades koolideson ka hambaarstid kohapeal.

Sotsiaaltöötajate töökoosolek Lasnamäel

2011-11-15T22:17:00.001+02:00

Saime kokku hingedepäeval Tallinna linnaosadesotsiaalhoolekande osakondade puuetega inimeste spetsialistide Lasnamäe uutlinnavalitsuse hoonet. Pidasime seal töökoosolekut ja meid oli palju 25inimest. Päevakorras oli 7 punkti. Esimesena kohtusime TallinnaKiirabi peaarsti Raul Adlasega, kes rääkis kiirabi tööst ülevaade ja koostööstsotsiaalhoolekandega. Kiirabi on erakorralise tervishoiuteenuse osutaja, riigitasandil osutavad kiirabi teenust põhiliselt õed. Teenuse tellib EestiVabariik, leping sõlmitakse Terviseameti poolt, kes määrab teenuse mahud, asukohadjne. Teenindab 17 kiirabiüksust, ööpäevas ca 250 väljakutset, aastas 60 tuhatväljakutset, mida edastatakse häirekeskuse numbril 112. Umbes 40 % juhtudestviiakse haige ravile või diagnoosi täpsustamiseks haiglasse, ülejäänud juhtudelabistatakse kohapeal. Tegutsetakse järgmiste seaduste alusel: Tervishoiuteenuseseadus. Võlaõigusseadus. Andmekaitseseadus. Psühhiaatriaseaduse (2001) aluselon patsiendil vabadus oma tervise üleotsustada, vabadus valida arstiabi, õigus saada teisest arvamust jne. Tegemiston vaba kodanikuga ehkki ta on haige. Ilma patsiendi nõusolekuta on raske läbiviia paljusid protseduure. Tahtevastaseltsaab psühhiaatrilisele patsiendile osutada tervishoiuteenuseid kolme komponendi üheaegsel ilmnemisel: esineb ilmselgetervisehäire, ta on ohtlik endale või ühiskonnale, olemasolevast ambulatoorsestabist ei ole piisanud. Ravimite mitte võtmine ei ole kiirabile haiglasseviimise aluseks. Vajalik on klienti veenda, et ta võtaks ravimeid. Nakkushaigusteseadus sh tuberkuloosihaigete tahtevastane ravi. Ülejäänud juhud on kõik needjuhud, kus patsient ise soovib ravi saada ja teenuse korraldaja peab tagamaprivaatsuse jms. Tulemas patsiendikaitse seadus.

Tallinnas on ainukesena lahendatudpatsientide transport inimestele, kes ise ei suuda kõndida uuringutele,raviasutusse, pigem terviserikke tõttu kui liikumispuude tõttu ja kes vajavadplaanilisele haiglaravile toimetamist. Eesmärgiks on tagada perearstisaatekirjaga saadetud patsiendi jõudmine haiglasse. Teenust saab tellida ainultperearst või med. asutus haige transpordiks ravile. Teenus sisaldabtõstmist jms ja on kliendile tasuta. Teenus on rahastatud Tallinna linnaeelarvest. Mujal Eestis on see küsimus lahendamata. Tulevikus vajab lahendamisttransport perearsti vastuvõtule - tuleviku küsimus. Enamus haiglaid korraldabtranspordi ka haiglast koju. Kiirabilt info saamine – sageli küsivad sotsiaalmajutusüksusedoma elanike kohta. Kiirabi töötajaid on õpetatud hoidma ametisaladust.Informatsioonist huvitatud isikuid on palju, alates naabrist kuniajakirjanduseni välja. Selles küsimuses peab valitsema ühtne kord. Infot võivadjagada isikuandmete töötlemise õigust omavad töötajad kiirabi kaudu. Sotsiaalmajatöötajale info jagamine - kui kiirabi käib, pöördub sotsiaalmaja töötaja tel nr6971145 küsimustega, kas kiirabi on käinud ja kuhu haiglasse viidi, neileküsimustele saab vastuse telefonis „jah“või „ ei“ vastuse. Kohapeal käivad töötajad on treenitud minimaalse infoandmiseks. Kiirabiga võib vanem lapsega kaasa sõita. Tervet peret ei saaautosse kaasa võtta. R. Adlas rääkiset kiirabi ei ole perearst, hinnangud, prognoosid ei ole kiirabi teenus.Kiirabi ei oma infot patsiendi haiguslugudest tema varasema patoloogia kohta,oleme ainult erakorralise töö jaoks. Ene Tomberg selgitas, et Tallinn maksabravikindlustamatute üldarstiabi eest, ravi teostatakse Magasini tänaval –järjest enam pöördub noori töötuid ja kindlustamatuid inimesi, lisandub rohkemuuringuid raskemad haiged, kulukam. Haiglas tegeleb patsiendiga haiglasotsiaaltöötaja. Üksielava patsiendi puhul proovitakse leida võimalikult paljukontaktandmeid. Inimene ei ole tänapäeval haiglas mitte rohkem kui 4 - 6 päeva.Psühhiaatriliste patsientide teenindamisel tahtevastaselt või esmahaigestumisekorral - alati tasub konsulteerida ambulatoorse valvearstigapsühhiaatriakliinikus.

Seejärel rääkisid DianaIngerainen ja Ene Tomberg perearstide ja sotsiaalhoolekande koostöövõimalustest. Meid tervitas ka sotsiaalosakonna juhataia Tauno Pruli. Olulineon koostöö perearstide vahel ja koostöövõrgustik. Perearstidel on üle 60 tõendiblanketi, eesmärk on koondada infot 4 liiki tõenditele – tulemas tõendireform,kindlasti teeme koostööd teiega. Perearstide ettepanek on, et abivahendivajadus läheks digiretseptile. Kõik tõendid on tasulised, igasugusedtõendamised on tasulised, va puude raskusaste määramisega seotud dokumendid jatöövõimetusleht. Tõendi hinna kehtestab iga PAK. Kõikvõimalikud ringide tõendid on tasulised. Uue tõendivälja mõtlemisel palun tehke koostööd perearstidega. Hädas ollakse tõendiga, et inimeneei põe nakkushaigusi. Tuleb täpsustada, mis nakkushaigusi silmas peetakse(täid, sügelised jne) kopsu pildi tegemine on tasuline. Mina tõin probleemina välja probleemi puude otsustes, sest otsus on tehtud perearsti terviseseisundi kirjeldusealusel, millest ei selgu inimese vajadus ega abivahendi kasutamine. Meie ettepanekoli saata TSTA poolt soovitus taotlus SKA-le, et puuderaskusastme ja lisakuludevormile kirjutada lahti, millist abivahendit inimene kasutab (nt tugiraami,ratastooli, on lamaja, pime jms) ja millised takistused on inimesel. Abivahendite teema pidi aastaidtagasi minema SKA pädevusse, siis kaoks ka ära vajadus esitada igale poole tõendeid. 2013. aastaks peaks kõik tõendid olema digitaalsed. Tõenditehulka peaks vähenema STAR programmi täielik käivitamine.

Invaparkimiskaarti väljastatakseuue liiklusseaduse alusel alates 1.07.2011 sügava, raske ja keskmise liikumis-ja nägemisfunktsiooni häire korral tähtajaga, mis ajani kehtib puudeaste.Muudel tingimustel antakse abivahendikaart ainult ajutise liikumisfunktsioonikõrvalekalde korral, kui inimene kasutab liikumisel abivahendit või ajutisenägemisfunktsiooni korral. See kord peaks ennetama olukorda, kus perearstidannavad tõendeid. Koduvisiidi tegemise otsustab iga perearst ise, kas visiit onnäidustatud või mitte, ühtseid kriteeriumeid ei ole võimalik teha. Eesmärgikson, et klient jääks rahule, klient peab saama aru, mis toimub ja kogu tegevusfikseeritud haigusloos. Helistamised, meilid fikseeritakse tervisekaardis. Patsientidelemeeldib, et nendega suheldakse ja nendega tegeletakse. Veel jõudsime mõtteid vahetada Linnakantseleipoolt korraldatud transporditeenuse auditeerimise kokkuvõte teemal ja sotsiaalteenustenõuete parandamise vajadust. Malle Ojamaa tutvustas transporditeenusetellimislehtesid ja meelespea tellijale, et infot oleks rohkem. Aluseks onvõetud PIT programm. Kui klient ei ole rahul et talle transporditeenust eikorraldata langetab otsuse kohalik sotsiaalkomisjon. Taotlus tuleb kliendilt alati vastu võtta kasiis, kui on näha, et ei ole teenusele õigustatud.

Mina andsin infot invataksokomisjoni tööst ja selgitasin, et TPIK taksokomisjon käib koos vastavaltvajadusele, kuid mitte vähem kui kord aastas. 2010 aastal toimus 1 koosolek jasel aastal 3. Koosolekutel ontutvustatud taksoteenuse rahulolu uurimuste kokkuvõtteid, arutanudinvatranspordi kasutamisel üles kerkinud probleeme ja arutanud jooksvateküsimuste all esitatud avaldusi, kinnitanud detsembris järgneva aastatööbussiringi omaosaluse suuruse, eurole ülemineku hinnakirja ja teinudettepanekuid Linnavalitsusele, Tallinna PIK juhatusele ja audiitoritele. Selleaasta taksoteenuse rahulolu tulemuste kokkuvõte valmib 15.detsembriks. Praegu on invatakso kliente kokku1046 inimest, sh Termaki ratastoolibussi invatakso kliente on 180 ja Tulikatakso kasutajaid 866. Järjekorras on 21 klienti. Probleem on selles, etklientide arv kasvab, taksohinnad tõusevad aga raha juurde ei eraldata. V. Kapstagakooskõlastasime, et seoses rahade ülekasutamisega on sel aastal võimalik andavälja taksokaarte ainult ratastoolikasutajatele. Seniks võtame sügava ja raskeliikumis- ja nägemispuudega isikud ootejärjekorda.

Toimus ka ringkäik uues Lasnamäelinnaosa hoones. Saime sisse piiluda kolleegide tubadesse ja uurida millised onnende töötingimused. Maja on uus ja avar, kuid märkasin ka paari puudujääki,milleks oli liiga kõrge teeninduslett klienditeeninduses, mida onliikumispuudega inimestel problemaatiline kasutada. Samas olid ruumidligipääsetavad, olemas lift ja inva-WC, maja ees olid invaparkimiskohad. Kuiainult majani paremini pääseks, sest praegu sõidavad Laagna tee kanalis küllmadalapõhjalised bussid, kuid trepp on järsk, mis üles viib ja sealt ülesseikka igaüks ei pääse. Sõidab ka bussiliin nr 39, kuid see käib harva või poleastmetega. Aga nagu meile räägiti on aasta pärast sõidutee kanalisse väljaehitatud ja bussid madalapõhjalised. Ümbrus on küll hetkel veel lage. Pae parkoli vaikne ja inimtühi.

Eile ma nägin seda väikest ja sinist...

2011-11-10T21:20:00.003+02:00

Elektriautot. Kui paar päeva räägitakse aina sinisest ja jalgpallist, siis meil käisid töö juures külas Põhja-Tallinna sotsiaaltöötajad ja siis nad kutsusid ka vaatama. Saime siis seda sinist elekriautot uudistada nii seest, kui väljast. Päris lahe oli, eriti tuled ja kuju. Kutsusin teisigi meie maja töötajad seda sotsiaaltöötajate abimeest vaatama ja nii me ta pildile püüdsimegi. Kui sotsiaaltöötajad lahkusid, siis auto veeres minema hääletult. Kommenteerisime, et isegi elektriline ratastool teeb valjemat müra, kui see sinine auto. Saime teada, et auto on töiselt vajalik ja kasutuses nii inimeste kui vahendite transportimiseks. Ööseks viiakse ilusti sotsiaalosakonna hoovile laadima ja ongi kõik. Elektriauto oli vahva kujundusega tuleviku auto. Väike aga töine naisterahvaste sõiduvahend.

Hooldajatele infotund 16.11.11

2011-11-09T10:50:00.001+02:00

Novembrikuu omastehooldajate kokkusaamine toimub16.novembril algusega kell 13.00. Teeme ülevaate esimesest omastehooldajate foorumist, mistoimus 13.oktoobril Paides ja külla on kutsutud Astangu Puudealase Teabe jaAbivahendite Keskuse juhataja Tiina Kalevik ja füsioterapeut Kadri Soosalu. Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesaadressil Endla 59. Üritus on tasuta. Olete oodatud! Korraldaja: MTÜ Inkotuba, tel 555 00290.

Lääne-Viru kõrgkooli testimas

2011-11-08T21:56:00.002+02:00

Täna hommikul süitsime Arko ja Jüriga Narva poole, et minna testima Lääne-Viru rakenduskõrgkooli. Tee oli kuiv, ilm pilvealune ja nii jõudsime Rakverre u 11ks. Tervitasime pulli ja sõitsime Mõdriku poole. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Käisime nii mõisahoonete õmber kui ka sees. Tegime märkmeid, pilte ja vestlesime meestega, kes selle maja renoveerimist ja kohandamist puuetega inimestele kättesaadavaks muudavad. Kui peahoonesse sisenesin, siis tabas mind ohoo efekt, sest maja sisse oli laotud sisemine karp, kus asusid klassid, kohvik, tualetid jne. Saalis käis usin töö, sest kohale oli saabunud ka verekeskus, kes agaralt üliõpilastelt verd võttis. Ühtlaselt hall oli see esimne korrus ja hämaravõitu aga 2. korrus oli helesinine ja sisse ehiatud katuseakende tõttu ka heledam. Pärast istusime kohvikusse maha, jõime kohvi ja sõime lihapirukaid ning seejärel vaatasime ka üle kõrvalolevad mõisakompleksi hooned. Ühiselamud vajavad veel remonti ja on praegu välja arvatud söökla, ligipääsmatud. Tiigid ja järv ning ümbritsev loodus on puhas ja ilus. Väljas õitsesid marie lilled ning tundub, et selline soe november on mänginud loodusele vingerpussi.Kaardistamise töö võttis päris mitu tundi ja nii asusime tagasiteele ja viisime Jüri Piritale. Koju jõudsime 4 paiku. Tore on ka mõnikord kaardistamistööd väikestes maapiirkondades teha. Suurlinnades on palju kaardistatud ja palju tööd on veel ees, sest projekteerijad jätaad pisiasjadkahe silma vahele ja lihtsaid soovitusi oskavad kõige paremini anda liikumispuudega ja nägemispuudega inimesed, kes asja sees ja kellel kogemusi.

Tule itaalia kultuuriõhtule 15.11.11

2011-11-03T14:29:00.002+02:00

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisiteisipäeval, 15.novembril kell 16 Tallinna Puuetega InimesteTegevuskeskusesse (Endla 59) Itaalia kultuuri tutvustavale õhtule. Itaalia kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlikVincenzo Pagliuca, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames MustamäeAvatud Noortekeskuses vabatahtlikku tööd tegemas. Vincenzo soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaaajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulataksemuusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eestikeelde. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Rabas sügist nautimas

2011-10-31T09:50:00.000+02:00

Eile peale ujumist läksime metsa. Ilm oli ilus ja oktoobri lõpu kohta ikka liiga soe veel. Pääsküla terviserajad on heade teeradadega ja põnevat uudistust väärt. Seal liikus ringi päris palju spordihuvilisi, nii joostes, kepikõndi tehes, jalgratastel ja rullsuuskadel. Arko tegi ka ratastoolis sõitu ja mina klõpsisin fotokaameraga imelisi looduspilte. Jalutasime päris hulga maad ja imesime endasse kosutavat metsaõhku. Sel ajal helistas mulle Tallinna TV ja soovis minu käest saada intervjuud puuetega laste hoiu teemal aga keeldusin viisakalt, sest pole nõus rääkima asjadest, mida arvuliselt ei oska peast hinnata (nt intervallhoidu vajavate laste arv Tallinnas). Küll aga võin kindlalt öelda, et vajadus on suurem, kui informeeritust ja teenuse kasutamine on vajalik kõikidele puuetega laste vanematele, kes seda sooviksid. Kindlasti oskab selle kohta infot anda meie tegevjuht Tauno Asuja ja juhatuse liige Külli Urb, kes puuetega laste valdkonnaga tegelevad. Samas on tore teada, et minu blogi sissekandeid ajakirjanikud jälgivad ja selleks ma sinna neid uudiseid panengi, et informeeritus suureneks ja teadlikkus võimalustest tõuseks. Samas oli mul kahju, et ajapuuduse tõttu sinna Tallinna lastekodu infotunnile ei jõudnud.
Parimad neist on siin:

Jõgevamaal sünnipäeval ja puhkamas

2011-10-29T12:57:00.002+03:00

Eelmisel nädalal olin magistriõppes Tallinna Ülikoolis ja samale laupäevale sattusid ka EIL bowlingu individuaalsed meistrivõistlused bowlinguks. Seda korraldasime meie ehk Tallinna Invaspordiühing ja osalejaid oli ka ühingust 9. Minu panus piirdus vaid peale võistluste lõppu diplomite välja kirjutamisega ja neid oli üsna tore kirjutada, sest meie omadele tuli mitmeid medaleid (tervelt 6!), mis on väga hea tulemus, sest osalejaid oli 40. Eesti 6 klassi meistriteks bowlingus pärjati tervenisti 4 Tallinna Invaspordiühingu sportlast Arko Vool, Ahti Tiesel, Marika Karafin ja Ülo Kalviste. Teise ja kolmanda koha väärilised olid veel Peeter Mägi, Mai-Liis Käärd. Tublid igatahes.

Pärast parimate bowlingu võistluste osalejate autasustamist medalite ja diplomitega asusime teele. Sõitsime Mustamäelt Lasnamäele, võtsime sealt auto peale Triinu pojukesega ning veeresime Jõgevamaale. Viisime värskele vanaemale ja kannatamatule tädile, onule tite imetlemiseks ja katsumiseks. On selline tubli poisslaps, kes autos magab või siis uudistab vaikselt omaette. Siis läksime Arko ema sünnipäevale. Kuigi teised sugulased ja külalised olid käinud peol õigel päeval, 19.oktoobril, siis meie saabusime hiljem. Kodu oli mõnusat kapsalõhna täis, mis oli nii mõnus ja liha ja sült. Inimesed, kelle vanemad on elus, on ikka õnnelikud ja kui nad nii tublid ja head sööki teevad, siis on lausa rõõm neid näha. Rääkigu vanarahvas oma nalju ämmadest edasi aga tegelikkuses on minul olnud hea läbisaamine mehe vanematega. Poiste vanaema- vanaisaga saame siiani hästi läbi, kui ainult minul see elu nii kiire poleks. Õhtuti olen nii väsinud, et strateegilise juhtimise lugemise ajal jään magama koos kirjatükiga. Eriti tore oli kui pühapäeval fotokaameraga pilte sai maal teha. Piltidele jäid Arko, ema Linda, Toomas, kassid Intsu ja Antsu, hobused, lambad, õunad ja muud huvitavat. Pildistasin ka sügist Vooremaad, nii udus, vihmas kui värvikireva looduse taustal. Tegelikkuses on ikka mõnus küll kui linnast välja saab ja see on päris maandav puhkus. Esmaspäeva hommikul veeresid autorattad taas Tallinna poole. Nii see nädal nädala järel möödub ja suvest on saanud sügis ja kaugel see taligi enam on.

Lapsehoid on abiks puudega laste vanematele

2011-10-27T17:06:00.002+03:00

Selline tore uudis siis täna Raepressilt. Tahtwsin ise esmaspäeval minna seda infotundi kuulama aga klienditöö võttis niipalju aega, et projektitutvustus sai enn läbi. Infot neil,e kelle elu see kergemaks muudab.

Raepress, 27. oktoober 2011
Tallinna lapsevanemad saavad töölkäimiseks tuge

Välisprojekt „Ööpäevaringne lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele Tallinna Lastekodus“ lubab lapsevanematel pühenduda rohkem oma tööle. Linnavolikogu nõustus Tallinna osalemisega EL struktuurivahendite inimressursi arendamise rakenduskava välisprojektis, mille kaudu pakutakse Tallinna Lastekodus ööpäevaringset lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele. Tallinna linn toetab projekti aastatel 2011–2013 omafinantseeringuga summas 18 541 eurot; projekti kogueelarve on ligikaudu kümme korda suurem (173 249 eurot).

Sihtgrupis on 22 raske ja sügava puudega lapse vanemat, kes on parimas tööeas ja erialaste oskustega, kuid kellel puudub hoolduskoormuse tõttu võimalus tööl käia. Nende lastele osutatakse projekti raames pühapäeva õhtust kuni reede õhtuni ööpäevaringset lapsehoiuteenust, mis lubab vanematel tööle asuda. allinna Lastekodu intervallhoiuteenust puudega lastele on rahastatud linnaeelarvest. Teenus on nõutud ja hinnatud, nõudlus selle järele on üha suurenenud: kui 2007. aastal osutati teenust 22 lapsele, siis oli nende arv läinud aastaks juba kahekordistunud; 2009. aastal tehtud küsitlusel andsid lapsevanemad teenusele väga positiivse hinnangu. Ehkki vajadus ja ka ruumid teenuse laiendamiseks on lastekodus olemas, puudusid linnal võimalused seda piisavas mahus rahastada.

Külm on ja aina jahedamaks läheb

2011-10-19T22:39:00.001+03:00

Väljas sajab või mängib tuul kuldsete vahtralehtedega ja õhus on tunda sügist. Külm on ja eriti veel kodus, sest meie kortermaja renoveerimine käib aga meil pole ikka keskkütet. Lohutasin küll ennast ja pereliikmeid, et tähtaeg on alles (või nüüd juba) 2. novembril aga jama on küll. Radiaatorid võeti maha juba mitu nädalat tagasi ja siis oli Rene kodus. Seejärel tuldi uusi panema aga oh häda, siis olid need vanad kronsteinid seina peal, öeldi, et tulevad homme ja siis jäi Arko koduaresti. Nüüd puuriti auke seintesse ja järele jäi peale puuri välja võtmist koledad suured augud köögiseinale. Eelmisel nädalal pandi torusid, kuid nüüd on radiaatoritel isegi nupud küljes, kuid torudega ühendatud ikka pole. Kohati tundub, et asjad kohe üldse ei liigu ja kui liiguvad, siis vales suunas. Eile käis naabritädi meie radiaatoreid vaatamas ja siis selgus tõsiasi, et meie 1. korruse köögiradiaatorid on liiga pisikesed, 40 cm aga naabritel kõrgematel korrustel on 20 cm pikemad. Aru ma ei saa, mis toimub. Tellingud on akna taga, mehed kõnnivad ringi juba siis, kui valgeks läheb, autoparkla on risu ja polte täis. Arko avastas ühe suure poldi isegi oma auto tagumise rehvi seest. Karm ja väsitab see tolm, augud seintes, poolikud radiaatori ühendamised ja korralagedus. Kurtsin muret isegi korteriühistu esinaisele ja eks peale minu on neid kurtjaid veel mitmeid. Kööki korralikult ei pääse, sest niigi tillukese köögi on kraanikausi ees hõivanud hõbedane külmkapp. Süüa teen ja nõusid pesen külg ees. Hommikul viskasin ära maisihelveste karbi, sest seal oli tolmu rohkem kui helbeid. Elutoas on kardinad ripakil, sest ootan torumehi ja raamaturiiul laiutab rõduukse ees. Muidu terved lapsed on tatised ja köhivad. Premeerisin neid paar päeva tagasi soojapuhuriga ja nüüd on seal sauna eesruum. Tahaks juba kutsuda appi meie oma tuttavat remondimeest, kes need karmid renoveerimisjäägid kõrvaldaks. Tolmuvabadust tahaks ka ja sooja tuba. Loomulikult oleks tore hommikukohvi juua ilma, et akna taga kellegi jalad ja kiiver paistaksid. Praegu on pime, istun teki all ja üritan õppida. Homme jälle kolm pikka päeva ülikoolis, kuid see eest mürast ja ehituskärast eemal.

Uus väike sugulane

2011-10-15T18:42:00.001+03:00

Täna käisin koos Arkoga peale õppetööd Stockmannis hulludel päevadel. Eriti miskit ei ostnudki aga pärast läksime sünnitusmajja. Aga Arko polnudki veel ühtegi värsket titemammat haiglas sees vaatamas käinud. Nüüd siis jälle kogemuse võrra vanaonuna rikkam. Küsisin igaks juhuks luba garderoobist, et võime suure liftiga sõita (väiksemasse lihtsalt poleks ratastooliga mahtunudki) ja nii me 5. korrusele pääsesimegi. Arko õetütar sai poja. Vaatasime siis Tallinna Keskhaiglas selle väikese ilmaime ära. Oli teine hästi armas ja tilluke oma õnneliku emme süles. Tubli Triin! Nüüd siis paar päeva juba noor ema. Soovime talle, pojale ja värskele vanaema Margitile jaksu ja tuge - küll siis väike mees suureks kasvab. Tegime päikeselise poisiga pilti ka mobiiltelefoniga. Nii rõõmus uudis ja nüüd siis ära nähtud see värske ilmakodanik. Nime konkurss on juba avatud, sest õige nime otsing alles käib. Loodame, et selle poole meetrise ja natuke üle 3,2 kilone poisslaps ka ühe ilusa mehepoja nime endale saab. Magas teine nii magusalt peale õhtusööki ja käsi oli vapralt püst nagu tahtes öelda - edasi Kentuki poisid!

Nokia kontserdimajas ABBAt kuulamas ja vaatamas

2011-10-13T21:23:00.001+03:00

Eelmisel nädalavahetusel käisin koos Arkoga Nokia kontserdimajas ABBAt kuulamas. Lauljad olid ka muidugi ägedad ja esinejad olid valitud tõeliselt multikulti stiilis. Menulugusid esitasid Eestist Gerli Padar, Dave Benton, Tanja Mihhailova ja Stephen Hansen Norrast. Teater Vanemuise koduleht tutvustab sellise tekstiga: "Kontsert-tantsuetenduses "Thank You for the Music" osalevad WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, Vanemuise balletitrupp ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Kokku astub Vanemuise suure maja laval üles ligi 50 artisti ja kõlab hittidest koosnev muusikavalik!"

Tegelikkuses oli palju diskosära, kirevaid kostüüme, poolpaljaid mehi ja Bentoni Money, mony laul oli ka võimas, baletitantsijad olid nii lahedad ja pala Super super oli ilus. Piletid saime nii, et meile töömeilile tuli sooduspakkumine vanavanemate päevaks ja kuna mina ja Arko oleme ju nii vanaed, et juba vanatädid ja -onud, siis bronnisime sooduspiletid 15 eurot tükk (tavahind oli 27). Rahvast oli palju aga oli ka vabu kohti, eriti rõdul. Istusime 9. reas ja sinna pääses ka ratastooliga ääre peale istuma, sest see ongi laiem rida. Oli hea kuulata, vaadata ja kiita tahan ma teenindajad, kes olid abivalmid ja püüdlikud ning seepärast tundsime endid nagu vippidena. Kui algas vaheaeg või lõppes kontsert, siis lasid nad Arko esimesena välja. Muigasin kõrval, et muidu tallatakse ta seal ära selle külastajate massi all. Oli ka teisi erivajadustega inimesi, silma jäi soomlane, kes kõndis kepikõnnikeppide abil ja pime mees, keda saatis naine. Päris kaunis õhtu oli ja meile meeldis, eriti see 2 korda esitatud Waterloo. Lava peal keerles vanas stiilis plaadikeerutaja ja mängis ABBA plaat. Veel oli laval 4 klaaspuuri, milles ABBA-stiilis 4 valges kostüümis taustalauljat laulsid. Tantsunumbrid olid ka hästi kaasaegsed ja riided põnevad vaadata. Isegi disko klaaskuul keerles mingil ajal lae all. Tore oli ja mulle meeldis tugevalt kõlav Tanja Mihhailova häälega esitlus. Kena oli ka vaheajal juua mahla teatrikohvikus ja näkitseda Kalevi marzipanibatoonikest. Teenindajad sõidutasid meid liftiga. Esmakordselt Nokia kontserdimajas viibises häiris mind see, et kuskil pole viiteid ratastoolis külastaja jaoks ja need trepiastmed on üks ühtlane hallus, mis kehva nägemise korral võib märkamatuks jääda treppide algus ja lõpp ning siis on koperdamine kerge tulema. Lifti ilma teenindajata kasutada ei saa, sest see töötab ainult magnetkaardiga. Aga ikka oli ilus ja nüüd tean kindlalt, et ma ei igatse taga linnahalli kõledat saali ja invavaenulikku keskkonda.Las jääda mälestused lapsepõlve.

Abivahendikeskusest Eestis

2011-10-10T10:57:00.001+03:00

Tutvusime Soomes eelmisel reedel Toimiva kotiga aga meil Tallinnas on ka sarnane puudealase teabe keskus olemas ja asub Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse ruumides. Projektipõhist tegevust rahastab Sotsiaalministeerium ja Euroopa Liit. Rohkem infot leiad siit.

Keskkond ja erivajadused

2008. aastal alustas Astangul ESF projektina tegevust Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus (PTAK).
Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuses:

koostatakse juurdepääsu ja kasutatavuse põhimõtetest lähtuvaid keskkonna kohandamise eksperthinnanguid
nõustatakse abivahendi valikul ja hankimisel ning juhendatakse selle kasutamisel
antakse sõltumatut informatsiooni abivahendite ja abivahendimüüjate tootevaliku ja toodete maksumuse kohta
antakse nõu, kust ja kuidas saada toetust abivahendite eest tasumiseks ning keskkonna kohandamiseks
korraldatakse universaalset disaini ja keskkonna kohandamise võimalusi ja viise tutvustavaid üritusi

Keskuse teenused on tasuta ning neid osutatakse inimestele üle kogu Eesti.
Põhjalikuma ülevaate Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuse tegevusest saad nende kodulehel.

Töölähetus Soome Toimiva Kotisse

2011-10-08T23:29:00.004+03:00

Reedel, 7. oktoobril käisin töölähetuses Soomes, mille korralda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, eesotsas peaspetsialist pr Malle Ojamaa korraldusel sotsiaaltöötajatega komandeeringus Helsinki linnas ja meid oli kokku 16 inimest. Laev hommikul kõikus pärismõnusasti, kohapeal käisime Toimivas kotis, mis on loodud Helsingi linnavalitsuse toel 1998.aastal eesmärgiga pakkuda inimestele oskusi barjäärideta eluks - igale eale, erinevate puuetega ja erivajadustega inimestele ning neile spetsialistide võrgustikule, kes oma töös nendega kokku puutuvad.

Vaatasime korterikohandamistnäidiskorterites ning tutvusime uute abivahenditega, mis muudavad elu barjääridevabaks. Ma oli ennem ka palju näinud aga mõned olid uudistooted ja pärishuvitavad, Näiteks oli uksesilm vaegnägijale, kus vaatajale ilmus pilt nagufotoaparaadis, mis võimaldas paremini näha ukse taga seisjat, kuulmispuudega janõrga häälega inimeste abivahendeid ja sellised telefone ja puutetundlikku arvutiekraani näidati, kusnupuvajutusega tuttava näoga pildile või arstiklahvile sai eakas helistada kiirklahviga, kuhuvaja. Samas oli ka lauatelefon, kuhu sisse käis sim-kaart, mis toimus mobiilinaaga kujult oli nagu lauatelefon, kasutamiseks ikka neile, kes mobiiliga toimetamaei õpi ja soovivad ikka telefonitoru peos hoida. Saime küsida ja teada, etkortereid kohandatakse tööealistele meditsiinilistel näidustustel ja eakatelepigem pakutakse meie mõistes sotsiaalkortereid koos toimivate lisateenustega. Abivahendeid saab kohapeal proovida ja nendegatutvuda ja siis suunatakse inimene oma elukohajärgsesse sotsiaalosakonda ningsealt kaudu toimib tasuta laenutud. Kui inimene abivahendit ei vaja, siis tatagastab selle firmasse. Need eakad, kes vajavad abivahendeid seosesvanadusega, saavad pöörduda abivahendifirmasse ja laenutada endale abivahendeid.Naljaks oli see, et pampersid on soome keele vaibad, meil mähkmed. Naera puruks,sest soome keel on nii loogiline aga samas nii naljakas.Näidiskorterid olid sellised, kus elaks isegi, puldiga sai liigutada kardinaid, valgustust ja avada aknaid. Põrandas olid andurid, mis reageerisid inimese liikumisele toas. Kõik oli nii ilus, prakitline ja turvaline. Köögitasapindasid sai liigutada, Ekspositsiooni vahetatakse mõne aasta järel. Samas igal aastal valitakse teema järgnevaks aastaks, mida on enim küsitud. väljas olid treeningvahendid, kokkukekeratav ratastooitee, 2 esirattaga rulaator, millega takistusi ületada. Magamistoad, elutuba ja köögid olid prakitilsed ja veranda oli ka sisustatud. Soomes on selliseid näidis kodisid mitmeid ja neid külaastavad lisaks puuetega inimestele ka grupid, kes oma töötajatele koolitusi tellivad. Probleemiks oli sealgi, et abivajaid eakaid sotsiaalmajadesse on rohkem, kui kortereid.

Sotsiaaltöötajate seltskond oli tore jakoos sõitsime pärast linnaliinibussiga linna raudteejaama juurde. Seal hargnesimeja läksime shoppama. Mina muud peale söödava saiakese ei ostnudki. Stockmannisolid hullud päevad ja rahvast palju, H and Mis käisime ka aga ostudesooritamiseks asi ei läinud. Homme üritan pilte üles panna. Koos harrastasime kiirkõndi vihmasajus jatormituultes harrastasime sadamasse. Terminalis oli nii palju rahvast ja suurTallinki laev oli välja müüdud. Ju tulid kalevipojad koju. Poes käisinkummikomme ostmas lastele ja sabad kassades olid sellised pikad, et varem pole sellist rahvahulka minu silmadnäinudki. Kodutee läks õõtsudes ja vesteldes. Sadamasse tuli Arko vastu ja seeoli hea. Saigi koju.Pilte näeb siit.

Septembrikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul

2011-10-08T16:44:00.001+03:00

19. septembril oli Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul päevakorras tutvumine Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga. Mina olen komisjoni liige ja töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 12 aastat sotsiaaltöötajana ja invatakso koordinaatorina ning kutsusin meie tegevust tutvustama meie tegevjuhi Tauno Asuja. Enne seda soovime teile teha tutvustuse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, mida haldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Tauno Asuja tutvustas meie maja ja siin tegutsevaid ühinguid, organisatsioone. Meie misiooniks on 1997.a. loodud Koja eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine Tallinnas. Koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel Tallinnas. Meie tegevuses on 4 põhisuunda: Puuetega inimeste huvide kaitsmine ja esindamine kohalikul tasandil- aktiivne invapoliitiline koostöö Tallinna linnaga puuetega inimeste heaolu ja toimetuleku parandamisel. Liikmesorganisatsioonide toetamine- koolitustegevus, nõustamine, informatsiooni edastamine. Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine- puuetega inimesed ning avalikkus. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine. Puuetega Inimestele suunatud teenuste pakkumine ja projektide läbiviimine. Invapoliitika elluviimiseks sõlmisid Tallinna linn ja Koda aastal 2002 koostöölepingu, milles fikseeritud mõlema poole ühishuvid ja kohustused. Linna ja koja ühishuvideks on: puuetega inimeste kaitse, puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine Tallinna linnas. Koja kohustusteks on vajadusel delegeerima oma esindaja läbirääkimistele, Tallinna Linnavolikogu sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni, Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni; vajadusel osalema invapoliitika väljatöötamisel ekspertidena; edastama linnavalitsusele koja liikmete poolt tõstatatud probleemid ja informatsiooni. Lisaks tutvustama puuetega inimeste ja nende endi poolt loodud mittetulundusühingute rolli ühiskonnas; organiseerima Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla tn 59,Tallinn informatsiooni-, nõustamis-, koolitus-, kultuurilist ja rehabiliteerivat tegevust; viima läbi infopäevi tutvustamaks linna poolt pakutavaid teenuseid; pakkuma oma valdkonna koolitust linnaametnikele. Linna kohustused: arvestama õigusaktide väljatöötamisel Tallinna hoolekande arengukava puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel; võimalusel arvestama koja ettepanekuid puuetega inimesi puudutavates küsimustes; andma kojale teavet puuetega inimestega seotud probleemide kohta; kaasa aitama Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse jätkusuutlikule arengule; toetama võimalusel Tallinna linna puuetega inimeste eneseabi organisatsioone.

TPIK on katusorganisatsiooniks 22 liikmesorganisatsioonile Tallinnas ja liikmeid ühingutes ligi 4500. Tallinnas puudega inimesi ligi 22 000 ja Eestis puudega inimesi ligi 120 000. Eakate puudega inimeste osakaal suureneb aastatega ja praegu moodustab see üle 65% puuetega inimeste koguarvust. Informatsiooni edastamiseks ja esmatasandi nõustamiseks korraldame infopäevi, meil on sisukas veebileht www.tallinnakoda.ee, toimivad meililistid, anname välja infoteatmikku „Abiks puudega inimesele“ ja infolehte „Kojaline“. Invamessi korraldame üle aasta. Esmatasandi nõustamine telefoni, e-posti ja personaalse kohtumise teel. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus avati 9.oktoobril 2002.a. ja eesmärk on puuetega inimeste koolitus-, nõustamis- ja huvitegevuse korraldamine. Tegevuste läbiviimine toimub TPIK ja Tallinna puuetega inimeste mittetulundusühingute poolt. 2010.a. ligi 24 000 külastust. Tegevuskeskuse teenused on: avalik internetipunkt, puuetega inimeste arvutiõppe kursused, aktiviseerimiskursused puuetega laste vanematele, individuaalne sotsiaalne nõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine, muusikateraapia, inglise keele vestlusgrupp, grossing liikumispuudega lastele, line-tants ja karate, kunstitegevu, boccia, male, kabe, bailatino, seltskonnatant. Sauna kasutamine, massaaziteenus jas liikumisteraapia.

Mina koordineerin invatakso teenust 1998. aastast. Sotsiaalteenuse eesmärgiks on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti, võimaldades neil iseseisvalt, ilma kõrvalabita, kodudest välja pääseda, et osaleda aktiivsemalt vabaaja üritustel, koolitustel, puuetega inimeste ühingutes jne. Taksoteenust osutatakse sügava ja raske liikumis-, nägemis- ja liitpuudega isikule, kes on kantud Tallinna rahvastikuregistrisse ja oma puude tõttu ei saa kasutada ühiskondlikku transporti iseseisvalt, kõrvalabita. Probleemidest räägib Tauno Asuja.

Tauno Asuja selgitas, et sotsiaalteenuste mahud ebapiisavad (invatakso teenus, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, vaimupuudega täiskasvanute päevahoid, jne). Tallinnas on aasta aastalt suurenenud puuetega inimeste arv, näiteks 2005- 16 000 puudega inimest aga 2011- 22 000 puudega inimest. Tallinna sotsiaalteenuste rahastamise süsteem on ebavõrdne, MTÜ vs. linnaasutused. Teenuste osutamisel läheneda asumikeskselt (teenuste kättesaadavus kliendile võimalikult kodu lähedal (nt. puuetega täiskasvanute päevahoid). Kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamise jätkamine, toetatud elamise teenuse arendamine. Hooldajatoetuse nõue, mis ei võimalda samal ajal hooldajal töötada. Info ebapiisav kättesaadavus pakutavatest teenustest ja toetustest. Üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs. Teenuste kasutajate rahulolu küsitlused. Puuetega inimeste kaasamine KOV poolt uute loodavate teenuste planeerimisprotsessi. Mark Levin teatas, et olukorda aitab lahendada peagi valmib Õismäele uus keskus ja Mustamäe Polikliinik vajab renomveerimist. Ma arvasin, et see maja on suurem, kuid tegelikkuses on väiksem. Siiski tean, et meil on palju tegevusi aga mahume kenasti ära. Mureks on ka see, et mõned ühingud on kestnud üle 10 aasta ja need inimesedon väsinud. Samas nõuded MTÜdele ja raamatupidamisele ja aastaaruannetele on kõrged ja siin saab koda alati abiks olla. Elanikkond vananeb ja liikumispuudega inimeste arv Eestis on juba 47 tuhat isikut. Tallinnas on liikumispuudega inimesi 7360, nägemispuudega 886, kuulmispuudega 585, vaimupuudega ja psüühikahäirega 4262 ja muid haiguseid on 9209 inimest.

Marika Lillemäe avaldas muret Mustamäe dementsete päevahoiu ruumide kehva olukorra pärast ja nüüd on oht, et see suletakse. Samas on dementsetele päevahoiuteenus vajalik tugi nende peredele. Rääkisin, et Tallinnas toimus septembris Invakomisjon ja seal koos Rita Goruskinaga rääkimas invaspordi ja huvitegevuse võimalustest ja probleemidest. Suured probleemid on liikumispuudega inimestel spordihoonete ligipääsetavusega ja treeneritega, sest nõuded on karmid. Mark Levin rääkis, et endise hokimängijana on ta kokku puutunud kelguhoki meeskonnaga ja teadlik liikumispuudega inimeste sportimise olukorrast ja ligipääsetavuse vajadustest ruumides peale treeninguid. Ettepanek oli järgmisel sotsiaalkomisjoni koosolekul tutvuda Nõmme perearstikeskusega.

Linnavalitsuse vastus ühistranspordi kättesaadavusest

2011-10-06T22:31:00.001+03:00

Tallinna Transpordiameti juhataja vastus minu kirjale: Tere! VastuseksTeie kirjale teatame, et bussiliini nr 39 teenindavad käesoleval ajal üksmadala sisenemisega ja üks tavaline normaalbuss. Liini teenindava vedaja vahetumisega jääb see suhe samaks, ainultmadala sisenemisega TAK-i Scania asemel tuleb liinile MRP madalasisenemisega MAZ buss. See on vajalik Lasnamäe Linnaosa Valitsustkülastavate vanurite, liikumispuuetega inimeste ja lastevankritega emadeteenindamiseks. Bussiliini nr 57 hakkab samuti teenindama madala sisenemisegaMAZ, mis ei halvenda näiteks Liiva kalmistut külastavate vanurite teenindamist.Liinile nr 59 läheb üheastmelisesisenemisega väiksema mahutavusega buss BMC, mis aja jooksulasendatakse madala sisenemise bussiga. Nimetatud muudatused aitavadoptimeerida kulutusi väiksema sõitjate arvuga liinidel. AS MRP LinnaLiinid poolt liinide teenindamiseks madalate busside arv on määratud 2007.a korraldatud riigihanke alusel. Trammiliinidel (sh ka liinil nr 3) on võimalik suurendada madalasisenemisega trammide osakaalu alates 2014. aastast, mil jõuavadkohale saastekvootide eest soetatavad uued madalapõhjalisedtrammid.

Käesoleval ajal moodustab madala sisenemisega veerem ca 25%.Madala sisenemisega ühissõidukite arv ei ole vähenenud. Viimastel aastatelsoetatud uus bussi- ja trollibussiveerem on kõik madala sisenemisega. Hetkel on ühistranspordi ettevõtetel piiratud võimalused uuekaasaegse veeremi soetamiseks laenu võtmise keelu tõttu. See omakorda paneblinna ettevõtted halba olukorda – veeremipark vananeb, kuid uut veeremitsoetada ei saa, mis omakorda mõjutab ühistranspordi teenuse kättesaadavustning selle kvaliteeti. Loomulikult oleksime huvitatud, kui Tallinnasosutataksid ühistransporditeenust üksnes madalapõhjalised bussid, trammidja trollid.

Lugupidamisega Andres Harjo, Tallinna Transpordiameti juhataja

Halvemas suunas liigub ja kättesaadavus ei parane. Tegelikkuses on olukord raske ja see vastus paljude inimeste olukorda ei lahenda. Nii teebki linnavalitsus oma varjatud korrektuure ja kannatajaks jäävad nõrgemad inimesed, kellele raskeneb ühistranspordi kättesaadavus .. Selles peitubki võti, miks puuetega inimesi ühistranspordis nii harva kohtab. Tallinna sõiduplaane vaadates selgub, et Paljassaare otsiaalmajja viib buss nr 59 (sõiduplaan siit) ja seal pole mitte ühtegi madalapõhjalist bussi. Buss nr 39 sõidab tööpäeviti 1 kord tunnis, kollasel taustal - madal buss, kuid nädalavagetusel madal buss ei välju. Neid märkuseid võib siia jätkata lõputult. Vaata ise Tallinna sõiduplaane siit: http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus

Kuhu liigub ühistranspordi kättesaadavus Tallinnas?

2011-10-06T22:23:00.000+03:00

Esitasin abilinnapea Taavi Aasale küsimuse ühistranspordi kättesaadavusest puuetega inimestele, sest olukord muutub Tallinnas iga ühistranspordi sõiduplaanide muutmisel aina kehvemaks.

Lp Taavi Aas.

Ühistranspordi kättesaadavusest Tallinnas

Lugesin Raepressi uudist 26. september 2011 -Vähese koormusega liinidel hakkavad sõitma väikebussid. Alates 1. oktoobristhakkab autobussiliine nr 39, 57 ja 59 Tallinna Autobussikoondise AS asemelteenindama AS MRP Linna Liinid. „Kuna käesoleval ajal töötavad nimetatudliinid madala sõidunõudlusega, on otstarbekas asendada TallinnaAutobussikoondise 95 sõitjakohaga bussid väiksemate vastu,“ ütles Tallinnaabilinnapea Taavi Aas. AS MRP Linna Liinid hakkab autobussiliine 39, 57 ja59 teenindama väiksema mahutavusega 60-75 sõitjakohaga paariaasta vanuste bussidega BMC PROBUS 215 SCB ja MAZ 206. Taavi Aasa sõnul säästabväiksema mahutavusega busside kasutamine vähekoormatud liinidel nii raha kuikeskkonda ja Tallinna Autobussikoondise normaalsuurusega bussid saab suunataliinidele, kus on suurem sõitjate hulk.

Peale seda tekkis mul taaskord küsimus, et kuidasTallinna Linnavalitsus põhjendab selliseid liinidele kõrgete busside lisandumistühistranspordi kättesaadavusega liikumisraskustega inimestele? Kes vastutabselliste probleemide eest olukorras, kus üle veerandi linnarahvast on eakad võipuudega inimesed? Kas nii hoolibki linnavalitsus oma elanikest? Kuidas saavadTallinna elanikud, külalised ja erivajadustega üliõpilased, kes kasutavadliikumisel ratastooli, kasutada ühistransporti? Näiteks MRP liinidel sõidavadnr 12, 13 jne ainult kõrged bussid – kuidas see saab olla nii, et suurele osalevananeva elanikkonnaga inimestele ja puuetega inimestel on Tallinnas avalikudteenused piiratud võimalustega? Kas on võimalik sellised lepingud üle vaadata?

Töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invataksokoordinaatorina ja sotsiaaltöötajana juba aastast 1999. Minu mureks on olnudühistranspordi kättesaadavus ning sellepärast ma teile kirjutangi, et pööratateie tähelepanu olukorra halvenemisele Tallinnas. Invatakso kuulimiit on niiväike, et võimaldab kasutada taksoteenust 2-4 korda kuus. Selleks on linnalrahalised võimalused piiratud ja abilinnapea Merike Martinsoniga olemenupidamisel korduvalt arutanud ühistranspordi kasutamise vgajadust. Mind panebnördima see olukord, kus linna ühistranspordi kasutamine mitte ei parane, vaidhalveneb pidevalt.

Tallinnas on igal aastaajal muudetud ühistranspordigraafikuid ja selle tulemusel on oluliselt halvenenud ühistranspordikättesaadavus liikumispuuetega isikutele, eakatele ja väikelaste vanematele,kes kasutavad abivahendeid või sõidavad lapsekärudega ühistranspordis. Olen iseigapäevaselt ühistranspordi kasutaja. Minu meelehärmiks ei liigu tramm nr 3tööpäeviti kella 9.30 ja 14.30 vahel ja seda liini teenndatake ainult kõrgetetrammidega. Nädalavahgetusel tramm sellel liinil ei sõida. Ühistransporti peakssoodustama, sest kõik ei sõida autoga, ka koolilapsed ja eakad ning paljudpalgasaajad kasutavad ühistransporti igapäevaselt.

Samas on paljud eakad, lastevanktirega emad sunnitudsõiduteelt kõrgeid astmeid mööda trammi sisenema. Nii päevast päeva. Samas onPõhja-Eesti Pimedate Ühingut külastavad nägemispuudega inimesed harjunud trammikasutama, kuid nüüd nende olukord on kehvemaks muutunud, sest on vajalik ümberistuda ja see võtab jälle aega ja vajadust kasutada kõrvalabi või küsidalinnakodanikelt trammi numbreid. Sarnane probleem on ka trollide, trammide jabussidega õhtutundidel. Tasub vaid pilk peale heita õhtustele süidugraafikuteleja nii ilmneb, et madalapõhjalisi busse, trolle ei ole teenindamas kõikidelliinidel. Kuhu need madalapõhjalised transpordivahendid on kadunud? Miks neidei kasutada, kui need on olemas.

Kirjutasin Lasnamäe Linnaosa vanema asetäitjale kirja18.augustil, millele mulle vastust saadetud ei ole (mille panen kirja lõppu) jaküsisin kuidas pääsevad liikumispuudega inimesed ja eakad ning lastega emaduude Lasnamäe Linnavalitsuse hooneni. Probleemiks on see, et kõik Lasnamäedteenindavad madalapõhjalised liinibussi peatuvad Laagna tee kanalis, kuid sealtüles Pallasti tänavale viib trepp, mida mööda üles pääseda on raske või võimatu.

Millal kavandatakse sinna liftid või parandadakseühistranspordi ligipääsetavust. Minu teada on ainuke buss, mis üleval sõidabjust buss nr 39. Tänasest Raepressi uudisest loen, et needki Autobussikoondiebussid asendatakse vanade MRP liinide bussidega. See on lubamatu.

Miks linn ei täida oma kohustust ja seadusi? Tallinnaarengukavas ühistranspordi kavandamisel oli sees, et linnale uuteühistranspordivahendite sotamisel arvestatakse madalapõhjaliste busside,trammide ja trooide ostmise vajadusega. Nüüd on olukord muutunud ainahalvemaks. Näiteks saame tuua Tartu linnaliinid, kus teenindavadki ainult ASSebe madalapõhjalised bussid. Miks Tallinn lubab MRP liinidel ja trammipargilning bussifirmadel osta ja kasutada kõrgeid busse. Põhjuseks ei saa olla ainultrtaha, sest meil on olemas madalapõhjalised bussid, mida saab kasutada lisakshommikutundidele ka õhtustel aegadel. Praegused kärpeplaanid on puuetegainimesi, väikelastega sõitjaid ja eakaid diskriminerrivad ja Linnavalitsus peabarvestama võrdsete võimalustega kõikidele linnakodanikele. Olles ise MustamäeHalduskogu liige on kurb tõdeda, et asjad muutuvad 21.sajandil aina kehvemaksja hullemaks. Muutused, mis toimusid 5 aastat tagasi ühistranspordis on nüüdlihtsalt olematud (nt süiduplaanide harvendamine, kõrgeb bussid, trammid,trollid). Tegime ettepanekuid Tallinna sotsiaalhoolekande 2012 – 2027arengukavasse, kus oli sees Tallinna ühistranspordis universaalsetransporditeenuse arendamine ( universaalse disaini põhimõteterakendamine) – elluviijaks oli Tallinna Transpordiamet. Kus on loogika, kuiolukord ei parane?

Mida võtab linn ette sellistes olukordades abivajajateja linnakodanike paremaks teenindamiseks ja ühistranspordi arendamiseks?

TALLINNA ÜHISTRANSPORDI ARENGUKAVA 2011-2020

tööversioonist saame lugeda , et lk 16 „Ühistranspordi arendamise eesmärgid. Peaeesmärk: Tagada ressursi- jaenergiasäästliku ühistranspordiga hea ligipääs kodule, koolile, töökohale,teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhketsoonidele.“

Lk 17 ütleb, et “eesmärk on uuendada ühissõidukiteparki, arvestades liikumisraskustega, sh puuetega inimeste, eakate ja lastegasõitjate vajadusi“

Ootan kirjale vastust e-maili teel kirjalikult.
Vastus on blogi sissekandes, mida näed siit.
Pildi alliikas Internet

Mehed akna taga

2011-10-02T21:25:00.001+03:00

Meie korteriühistu hakkas kortermaja renoveerima Euroopa rahade abil. Hetkel käivad remonditööd nii majas sees kui ka väljas. Tellingud on ümber maja ja mitu brigaadi siblivad varahommikust hilisõhtuni. Praegu oleme keskkütte vabad, sest isegi radiaatorid koos torudega viidi minema aga sellegi poolest on toas palav. Päikeseküttel! Milline kokkuhoid oktoobri alguses on toas liiga palav (+24 C), sest sügis on päikeseline ja mõnusalt värvikirev.

Eile ärkasin vara, sest laupäeva hommikul kell 9 hakkas keegi rõdul ringi kõndima ja peagi kloppis keegi vastu ämbri põhja ja teine mees hakkas köögi välisseina auke puurima ja mida siin ikka magada, kui mehed ümber maja ja akna taga kõnnivad. Käisime siis poes ja juuksuris ja nemad aina puurisid, tegid segu ja panid plastplaate seintele. Kui nüüd aus olla, siis maja soojustamine mulle eriti ei meeldi, kuigi pärast jääb ilus ja soojakadu pidi olema väiksem. Samas on hea, kui tuleb säästlikum küttesüsteem ja me saame temperatuuri reguleerida olukorras, kus meie korteris on pidevalt liiga soe. Rahakotil on ka nii soodsam. Pangalaenu saame kõik 90 korteri omanikku ikka 20 aastat tasuda ja see jälle ei ole nii väga tore. Maja siis varsti renoveeritud ja kena.

Selle müra eest põgenesin sõbrannadega Tallink Spasse ja mõnulesime seal basseinides ja saunades tunde. Koju tulles sõin enne linna minekut ahjupraadi. Ahjulõhe oli hea aga rasvane kala täitis kõhu kiiresti. Arko jätsime koju tööd tegema selle lärmi sisse ja ega ta kaasa kippunudki seda naiste vada kuulama. Tore oli Ulrika sünnipäeva spaas tähistada. Paari nädala pärast on siis Merle juubelipidu ja 1,5 kuu pärast jälle minu sünnipäev. Aega on alati vähe, kuid aega tuleb võtta nii sõprade, pereliikmete kui ka enda jaoks.

Asjad hakkasid liikuma

2011-10-01T10:23:00.005+03:00

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastas EV president juba 2007.aastal ja nüüd siis saatis sotsiaalministeerium selle kooskõlastusringile. Eesti riik on kohustatud selle konventsiooni kinnitama ja seejärel hakkab valitsus tegevuskava välja töötama, mille tagajärjel hakkab paranema puuetega inimeste elu meie riigis. Konventsiooni ratifitseerimisega tugevdatakse puudega inimeste õiguste kaitset, võrdsete võimaluste loomist ning puudega inimeste küsimustes tehtavat koostööd, seda nii rahvusvahelisel kui riigisisesel tasandil. Konventsiooni saab lugeda siit.

Seda tõestab 1. oktoobri Eesti Päeva lehe uudis:
Puuetega inimeste õiguste konventsioon jõuab peagi ratifitseerimiseni

Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastuseks teistele ministeeriumitele, omavalitsustele ja puuetega inimeste organisatsioonidele. «Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine on valitsuse tegevuskava üks tänavustest prioriteetsetest ülesannetest. Konventsiooni ratifitseerimisega võtab riik eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada,» ütles Pevkur sotsiaalministeeriumi pressiesindaja teatel. Konventsiooniga ühinemisega soovib riik tunnustada kõigi puudega inimeste õigusi ning põhivabadusi, näiteks õigus iseseisvale elule, haridusele, tööle, juurdepääsetavusele nii ehitistele kui teabele ning sõna- ja arvamusvabadusele. Konventsiooni ratifitseerimine annab selgemad suunad ja arusaama puudega inimeste õiguste kaitsest ning võimalikest kitsaskohtadest nende õiguste kaitse tagamisel.

Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsiooni ratifitseerimisega tugevdatakse puudega inimeste õiguste kaitset, võrdsete võimaluste loomist ning puudega inimeste küsimustes tehtavat koostööd, seda nii rahvusvahelisel kui riigisisesel tasandil.

Ratifitseerimise järgselt töötatakse puudega inimeste õiguste ja iseseisva toimetuleku parandamiseks välja riiklik puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ning selle iga-aastased tegevuskavad. 23. detsembril 2010. aastal sai konventsioon ka Euroopa Liidu ametliku kinnituse ning jõustus Euroopa Liidu suhtes käesoleva aasta 22. jaanuaril. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud üle 100 riigi, nende hulgas 17 Euroopa Liidu riiki. Eesti Vabariigi President allkirjastas konventsiooni 25. septembril 2007. aastal.

Loe lisaks:

Puuetega inimeste õigused vajavad kaitsmist
Uuring: puudega inimestel jagub raha vaid hädavajalikuks

Infopäev toimub 5.10.2011

2011-09-30T15:13:00.001+03:00

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi, puudega laste vanemaid, hooldajaid ja puuetega inimeste spetsialiste 5. oktoobril kl 14 algavale teabepäevale Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Teabepäeva kava:
14.00 "Eesti Inimarengu Aruande 2010/2011 tutvustus" . Ettekande teevad Eesti Koostöö Kogu esindajad.
15.30 Kohvipaus
16.00 "Hoolekande arengusuunad". Ettekande teeb Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja
17.30 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine
Tõlge vene keelde. Eelregistreerumine teabepäevale kuni 3. oktoobrini tel: 656 4048 või e-mailil: kylli@tallinnakoda.ee Teabepäev toimub projekti "Tööotsija tööriistakast-abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa Sotsiaalfond. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Pulm nagu muinasjutus

2011-09-28T22:49:00.018+03:00

Täna käisime Natalja ja Ülo pulmas Tallinna Perekonnaseisuametis. Natalja on meie pikaajaline töökaaslane ja nüüd siis emapuhkusel ja varsti on nad noored lapsevanemad. Perekonnaseisuametis pole ikka aastaid käinud ja kui saime noorpaarilt kutse, siis olime väga rõõmsad selle pulmakutse üle. Läksime koos Arko ja töökaaslastega kohale ja parkisime auto ning lompe ületades ja neist läbi sumades jõudsime kaldteeni. Väljas oli septembri lõpu ilm, pisikene vihmasadu ei olnud probleemiks, sest ilm oli soe. Mööda munakivi teed jõudsime peaukseni, mille ees oli üheastmeline trepp. Uksestki saime sisse ja siis selgus, et abieluregistreerimise ruum asub 2. korrusel. Tublimad otsisid lifti aga lifti ei olnud. Pruutpaar oli kohale saabunud valge limusiiniga ja selle juht tuli meile appi koos minu õepoja Taaviga tõime Arko koos ratastooliga ülesse. Mind võttis hingeldama aga nii armas oli kui noorpaar sisenes abielu registreerimise saali. Nad olid nii kenad ja armsad ning Harri Kingo jutt nii naljakas... Kui abieluks vajalikud jah sõnad öeldud ja õnnesoovid härra ja proua Leiusele antud, läksime jälle neist järskudest treppidest alla fuajeesse üldpilti tegema. Selle rõõmu jätsin ma profifotograafidele, kellel suuremad võimed suure seltskonna väiksesse koridori paigutamise osas. Nii tore kui kaks lastekodu last teineteist leidsid ja abieluranda sõudsid. Soovisime neile õnne ja jaksu ja üksteise mõistmist ning unistamist. Peagi saab nende unistus teoks ja perre sünnib väike pojake. Afterparty oli Toompuiesteel Eesti Puuetega Inimeste Koja majas kos sõpradega ja tordi söömisega. Oma neiupõlve nime lennutas Nataša mere poole õhupalliga teele. Hüvasti printsessielu ja elagu abielu! Tublid noored on nad igatahes! Mõned pildid tegin siiski ja neid näeb peagi siit.
Aga perekonnaseisuamet peaks küll kiiresti majja lifti ehitama, sest piinlik on, kui töökaaslased pulma ei saa ja neid peab mööda astmeid tassima. Avalik teenus see abielude ja sündide registreerimine.

Sõpradega kruiisireisil Soomes

2011-09-25T19:18:00.018+03:00

Arko tegi meile, st 7 sõbrale ja pereliikmele välja reisi Soome. Enne seda tegi ta terve suve sporti, käis ja osales ratastoolisõitudel EMT rullituuril ja sõitis maratone. Preemiaks sai kingitusi, puuvilju ja auhindu ning Tallinki kinkekaarte. Nende eest ta meid reisile viiski. Laupäeva hommikul ärkasin vara ja ümisesin üht vana viisijupikest "Soome, Soome, pergele Soome, ma tahan sinna saada...". Jah aeg lendab, see laul oli populaarne paarkümmend aastat tagasi. Soomeski olen selle aja jooksul korduvalt käinud aga ikka on tore minna. Kohtusime siis sadamas D-terminaalis. Kohal oli Arko, mina, Imre, Rene, Merle, Tiiu, Taavi ja Jüri. Piletite kätte saamine läks kiiresti ja nii me Superstari vallutasime. Maandusime 8.korrusele ja hüvasti kultuuripealinn. Meri oli tuuline aga ilm ilus, päikeseline kuniks Helsinkisse jõudsime. Sihiks kesklinn ja seejärel Linnanmäki meremaailm. Marssisime jalgsi raudteejaamani. Tee peal kohtasime jõuluvana, kes oma kontori vaateaknal askeldas ja meid õue tervitama tuli. Me lehvitasime talle ja tõdesime, et jõulud pole enam kaugel.

Siis jõudsime kirputorile ja sealt edasi reisironge vaatama, sest vihma hakkas sadama. Seppade ausamba juures tegime pilte ja üldine meeleolu oli hea. Jüri kihutas ees elektrilise tooliga ja Arko hoidis siis temast kinni. Meie sörkisime ees ja taga ja külje peal. Vihmasadu ära kasutades otsustasime minna sööma. Noored tahtsid Hesburgerisse minna ja minu mälu ei petnud ja nii me sinna keldrikorrusele jõudsimegi. Metrood polnud mu noorem poeg veel elus näinud ja käis siis ma aall eskalaatoriga seda imerongi vaatamas. Arko ja Jüri pääsesid maa alla liftiga, mis sõitis alla ja paremas suunas mööda treppi. Pole veel enne sellist ilmaimet näinud, kus lift majas sees treppidest sõidab aga suvel Salzburgis viis mäkke küll sarnane väikerong mitme vaguniga. Jalgu puhkasime bussipeatustes ja parkides. Linanmäki lõbustuspari me jõudsime, vaatasime Sealifes kalu, krabisid, millimalllikaid ja usse. Arko imestas veel, et need haid olid sama suured, kui heeringad. Ilm oli ilus ja otsustasime ja tagasi sadamasse jalgsi minna. Kui tulles oli tee mäkke, siis loogika järgi pidi tagasi tee kulgema mäest alla. Vaatasime kirikuid, kaljusid ja sügisest Soome pealinna. Käisime kahes poes, ostsime külmkapi magneti, hiiremati, lipu ja küpsist, viinerit ja õlut mida laeval hea süüa. Tagasi teel lendas kell kiiresti. Poodidesse Arko ja Jüri sisse ei pääsenud, sest ühe poe ees olid trepid ja teise poeuksel silt, millel ratastoolil rist peal. Muigasin, et mehed jäid poeukse taha nagu penid perenaisi ootama. Linnas liikus ringi huvitavaid inimesi, eri värvi, vanuses ja soost. Lapsed läksidd varem minema ja me kohtusime alles reisisadamas. Läksime laevale ja ohkasime kergendusega, sest kõik olid laevas ning paaritunnise laevasõidu järel olime kodus. Tallinna oli tore saabuda aga purjus soomlased ja külm tuul võtsid meid oma embusesse. Termaki invataksot oodates nägime nii mõndagi. Koju jõudsime hästi ja uni oli hea. Tore on nii reisida, kui passikontrolli pole vaja läbida ja muudkui lähed ja tuled millal soovid. Euroopas on ikka mõnus elada ja kodus olla on hea. Aitäh Arkole.
Pilte näeb siit.

Invakomisjonis oli teemaks invasport ja vaba aja veetmise võimalused

2011-09-25T18:39:00.003+03:00

Sel teisipäeval, 20. septembril toimus Tallinna Invakomisjon. Meie olime Tallinna Invaspordiühingu esindajatena kutsutud tegema ettekannet teemal "Ülevaade puuetega inimeste probleemidest sporditegevusel ja vabaaja veetmisel". Mina ja Rita Goruskina siis selgitasime juhatuse liikmetena Õunakese lasteaias kes me olema ja mida teeme. Puudutasime probleeme, kitsaskohti ja esitasime ettepanekud Talliinna linnaametnikele. Vastuvõtt oli meeldiv ja lasteaed mõnus. Teiste päevakorrapunktidena tutvustati sporditegemise võimalusi, projektide esitamist nii tervise, spordi kui ka ürituste kohta. Lühidalt anti ülevaade hariduses toimunud muudatustest. Loeti ette linnapea hr Savisaare kiri ning räägiti olulistel teemadel.

Meie ettekanne oli siis esitlusena selline: Tallinna Invaspordiühing tegutseb alates 26.12.1982. ja MTÜ on registreeritud 1993. Ülihingusse kuulub 110 liiget, kõrgeim organ on üldkoosolek, tööd juhib 3-liikmeline juhatus. selgitasime, et töö on vabatahtlik ning lisaks sporditreeningutele korraldame spordipäevi, koolitusi, võistluseid ja üritusi. Meie katuseorganisatsioonid: Eesti Invaspordi Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Eesmärgiks on liikumispuudega spordihuviliste inimeste ühendamine, tervislike eluviisid propageerimine, liikmetele sportimisvõimaluste arendamine, liikumispuuetega inimeste integreerimine ühiskonda ja oma liikmete vaba aja sisustamine. Tegevuse ülesanneteks on treeningute korraldamine liikumispuudega inimestele pearaha alusel, et kõige nõrgemad, raskema puudega inimesed saaksid osaleda; projektide läbiviimine – üritused, koolitused ja infopäevad (nt loomaaia, Ahhaa külastus lastele, vanalinna päevade ratastoolisõit jmt), infovahetus ja nõustame puudespetsiifikast ehk erivajadustest lähtuvalt, koostöö teiste puuetega inimeste ühingutega, linnavalitsuse ja ametite, erasektoriga. Tegevuse plussideks on see, et ühing on jätkusuutlik, meil on arengukava ja põhikiri, liikmete arv kasvab, osaleda treeningutel linna pearaha alusel, võimalus tegutseda Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, mis on ligipääsetav liikumispuudega inimestele, pakume liitpuudega lastele huviringe (grossing, ratsutamine - kõrge omaosalus), oma tegevustes kasutame abiks vabatahtlikke.

Miinusteks ja kitsaskohtadeks on puuetega inimeste kehv tervis, töötus ja madal elukvaliteet, lastevanemate ebareaalsed ootused ühingutes pakutavate võimaluste suhtes, puudujäägid uutes või renoveeritavates koolides, spordirajatistes, mis ei ole täielikult ligipääsetavad, puuetega laste kehv tervis, lisaks teised puuded, pikk taastumisperiood haigusest, traumadest, operatsioonidest, kõrvalabi ja järelvalve vajadus. Probleemideks on puudega laste koolis kehalise kasvatuse tundidest vabastus, liikumatus, sundasend, paigal istumine, ülekaalulisus jt terviseprobleemid, lisaks huviringides osalemine praktiliselt puudub (koolides ei osata erivajadustest lähtuvalt sobivat tegevust pakkuda), noortekeskustes puuduvad kogemustega töötajad, liikumispuue seab palju takistusi koos teistega vaba aja veetmisel). Takistusteks on mitte ligipääsetav keskkond (ujulad, spordisaalid, noortekeskused, koolid), võrdsete võimaluste puudumine invaspordi ja vabaaja tegevustes osalemisel, finantseerimine on ebapiisav, puuetega inimeste grupid on väikesed, kulud suured (nt bowling, grossing, ratsutamine jne) ja invatakso limiit väike, madalapõhjaliste ühistranspordivahendite vähesus - nt tramm nr 3 liinil ainult vanad trammid, poolel päeval ei sõida. Transpordikulud on kõrged, eriti võistlustel osalemisel, vajalik toetus linnalt.

Ettepanekud Linnavalitsusele olid järgmised:

Tagada ligipääs liikumispuudega inimestel füüsilisele keskkonnale (hoonetele) ja teenustele
Muuta sporditegevuse pearaha kasutamine puudeliigi vajadustest lähtuvamaks , sh paindlikumad treeningute nõuded, treenerite kvalifikatsioon jmt
Toetada MTÜ-de projektide ja võimaldada huviringides osalemist erinevatele sihtgruppidel (nt bowling, grossing, ratsutamine jmt)
Rahastada puudest tulenevaid lisakulusid (nt transport võistlustele, abivahendid) ja tagada võimalused spordile, vabaaja üritustele (nt soodustused, invawc jm) – kõrgem koefitsent pearahal.

Asume aadressil endla 59. Esimees on Rita Goruskina, e-posti aadress on ritasport@hot.ee ja telefon 55 48 505. Meil on ka blogi, kus teavitame liikmeid ja vahendame kuulutusi üritustest: http://tallinnainvaspordiyhing.blogspot.com/

Pühapäevad on enda jaoks

2011-09-18T19:56:00.003+03:00

Kui tööpäevad on täis tööd, esmaspäeviti tantsimist, loenguid ja õpinguid, millele lisanduvad veel mõned koosolekud ja toidu koju tassimine poodidest, siis kaovad õhtud kodustesse toimetustesse, söögi tegemisse, televiisorist uudiste ja filmide vaatamine. Loomulikult õhtud pereringis, sest ka selleks on aega vaja, et lihtsalt tunda huvi kuidas teistel päev möödus (eriti noortel, kes muidu ei räägi lihtsatest asjadest). Aeg lendab ja kuigi Tallinna Ülikoolis on esimesed tsükliõppe nädalavahetused möödas, õppekava esitatud, siis pakub elu koolis aina suurt avastamisrõõmu. Kui magistriõppesse kandideerisin, siis ikka lootuses, et mu vene keele oskus on rahuldaval tasemel. Reedel selgus, et olen kuskil alguses ja õpetaja küsis, et millal ma viimati vene keelt rääkisin, et kas see oli väga ammu. Pobisesin siis, et iga päev kasutan töös kõnelemiseks vene keelt. Ja siiski ostsin endale vene keele õpikud. Ja õhtuks siis selgus peale kooliõe kõnet, et meil on igal reedel loengud. Hurraaa - 2 kuud on mul kõik reede õhtud kella 17 kuni 20.30 sisustatud loengutega strateegilisest juhtimisest. Ma leian, et üha enam ma arenen ja suudan oma aega paremini planeerida.

Eile siis tegelesin õppimisega ja täna käisime hommikul Arcitic Sport clubis ujumas. Peale seda oli pikk ja vaba pühapäev ning me sõitsime metsa seenele. Autode rohkuse järgi metsaservades tundus nagu oleks Eesti seeneparadiis. Autosid ja inimesi jagus igale poole, seeni paraku nii palju ei kasva ja nii pidid paljud leppima pohladega. Siiski sain seeni kastme jagu, mida proovin teha siis homme. Vananaiste suvi on täies hoos, päike särab kõrgustes ja sügis oma värvikülluses muutub iga päevaga aina kaunimaks. Eestimaal on ilus igal aastaajal ja tuleb vaid osata seda märgata ja soojust hinnata.

Käo keskuse laste näitusest

2011-09-14T22:09:00.006+03:00

Täna näppasin natuke tööaega ja käisin 2.korrusel näituse avamisel ja mulle meeldis. Soovitan teistelegi. 14.septembril kell 15 avati Päevakeskus Käo ja Käo Põhikooli õpilaste kunstitööde näituse UNISTUSTE AEG. Peagi tuli mulle järgi üks kliendi ema, kes mu näitusele järgnenud melust ära viis...

Näituse tutvustus oli: "Aeg, mille pühendame kunstile, on unistuste aeg. Aeg heita pilku endasse, aeg unistada ja loota. Kunst on üks tee oma unistuste täitumisele. Väljendusvabadus, mida kunstitegevus pakub, inspireerib rännakule oma unistustemaailmas, avastama peidetud igatsusi ja salajasi soove. Värvid ja paber oskavad saladust hoida. Aga lubavad oma unistusi ka teistega jagada – vastavalt kunstniku soovile! Kunstilooming on looja hingepeegel. Pildid siin näitusel kutsuvad vaatajat kaasa unistama. Kujundite ja varjundite keeles julgustavad nad igaüht, kinnitades meile, et ilusad unistused täituvad alati! Loodame, et meie kunst pakub Teile palju kauneid hetki ja aeg meie pilte imetleda on ka Teie jaoks unistuste aeg. Noored kunstnikud Päevakeskusest Käo koostöös kunstiõpetaja Marju Jõgisega. Näitus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeksuses jääb avatuks 7.novembrini."

Kui enne avamist pilte vaatasin, siis tundus uskumatu, et Käo lapsed sellseid pilte joonistav. Nii saingi vastused paljudele küsimustele Käo keskuse ja värske erakooli kohta. Selgus, et piltidel on kunstnik teinud oma käega täpsustusi detailide lisamise teel. Pilte näeb siit.

Augustikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjonis

2011-09-13T22:54:00.005+03:00

Haduskogu ja sotsiaalkomisjoni liikmena kirjutasin Mustamäe septembrikuu ajalehte ka artikli, mille pealkirjaks on

Sotsiaalteenuste kättesaadavusest Tallinnas

Peale pikka suvepuhkust kogunes 28.augustil Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon oma koosolekule arutamaks sotsiaalteenuste probleeme Tallinnas. 9 komisjoniliikest olid kohale saabunud 5: Mark Levin, Tiia Tiik, Marika Lillemäe, Alar Sepp ja Matti Tarum. Komisjoni esimees Mark Levin tundis muret sotsiaalteenuste ebapiisava rahastuse üle, sest riigi poolt doteeritud rahad abivahenditele on paljudel asutustel lõppenud. Abivajaja, kes pöördub firmasse soodushinna abivahendit ostma, peab maksma täishinda, sest rahad on otsas. Võimalus on otsida teist firmat, kellel raha veel on. Sarnased on probleemid hooldusravi, koduõenduse teenuse kättesaadavusega. Lisarahastuse taotlus eelarvesse on esitatud järgmiseks aastaks. Probleemidest on teadlik nii linnavalitsus kui riigikogu.

Sotsiaalkomisjoni liikmed olid üksmeelselt nõus, et inimestele on abi vaja kohe, kuid pension katab poole hooldekodu koha maksumusest ja kellel on lapsed, siis peavad perekonna seadusest tulenevalt maksma ülejäänud summa. Sotsiaalteenused on kliendile paindlikumad, kuid nende maht on väike või ebapiisav. Selgunud on, et arstide poolt välja kirjutatud digiretsepte on välja ostmata miljoni euro eest. Rahval pole raha. Koduhooldus teenus on odavam, kuid pensionärid tahavad saada tasuta teenuseid ja pigem on abita, kui maksavad. Probleemid on ka munitsipaalkorterites elavate peredega, kes pole suutelised kommunaalkulusid ja kõrget üüri tasuma. Toimetulekutoetust saab taotlema minna, kuid sellegi poolest on mõned jõudnud ringiga tagasi sotsiaalmajutusüksustesse. Tallinnasse on vaja ehitada juurde sotsiaalmaju, kus on väiksed korterid ja madalamad kulud.

Marika Lillemäe tõi positiivse näitena välja Tallinna teise abipaketi raames hooldusravi kompenseerimise võimaluse vähekindlustatud eakatele, kes ei pea olema toimetuleku toetuse saajad. Hooldajate suurt koormus aitab leevendada lamaja haigetele kvaliteetset hooldusravi pakkuv Keila PJV Hooldusravi SA. Kainestusmaja on ennast õigustanud, sest täituvus on üle 60%, mis on oluliselt kergendanud politsei tööd. Ilmaravikindluseta inimesed saavad arstiabi Magasini hooldushaiglast. Elanikke on vaja nõustada, sest meie hulgas on inimesi, kellel puudub elukoht ja neil puudub võimalus saada pensioni. Lahenduse saamiseks tuleb pöörduda oma viimase elukoha järgsesse elanike registriosakonda, kus saab avalduse alusel registreerida KOV täpsusega. Sotsiaalteenuste ja abivahendite rahastust on vaja suurendada, siis suudame tagada parema elukvaliteedi puuetega inimestele, eakatele abivahendite, invatranspordi, isikliku abistaja, päevahoiu jt teenuste kättesaadavuse kaudu.

Artikkel on loetav ka Delfi kaudu ja seda näeb siit.

Sügis tuleb tasapisi

2011-09-08T10:45:00.005+03:00

Sajab ja siis on jälle päikest ning siis jälle pilvisust. Huultele tuli selline imesõna nagu pilvitab, sarnane päevitab sõnale... Sel nädalalal oli tore alustada linetantsu hooaega esmaspäeval. Vana jalaviga tunda ei andnud ja enesetunne oli päris hea ja tore jälle Kaie Segeri juhendusel Endla 59 saalis jalga keerutada. Kordasime vanu ja õppisime 2 uut tantsu selgeks. Eks näis palju järgmisel korral meeles on. Kordamine ju tarkuse ema.

Teisipäeval tegin tööd ja kui pärastlõunasel ajal tahtsin tõusta püsti ruudulist paberit otsima, siis ei suutnud liigutadagi. Selg oli nii valus, et kole oli isegi koju minna. Kutsusin Arko tuppa saamiseks vanema poja appi, sest minust abi polnud, kuid tuppa ja voodisse tahtsin kiiresti saada. Õhtul tekkis pisipalavik aga isegi keerata ja pöörata oli raske, eriti voodist tõusmisega. Valu oli nii suur, et hädapärast liigutasin ennast. Hommikul siis suhtlesin oma perearstiga ja sain digiretsepti ning soovituse osta käsimüügist Capsicami salvi ning selga soojas hoida. Eile oli nagu veidike parem juba aga täna hommikul on taas istuda nii raske, et kohe selline tunne on, et selg läheb paigast ära või pooleks. Pole mul ennem selliseid hädasid olnud. Arko ja lapsed on siiski mõistvad ja toimetavad minu asemel.

Eile õhtul läksime apteeki ja arvutipoodi, sest sessi ajal konspekteerida arvutis on mugavam ja kiirem, kui kaustikutesse kirjutada. Pole enam harjunud ka, sest käsi väsib ja oma teksti on suht keeruline pärast veerida. Arvutis on kohe parem, saan teksti suuremaks panna. Vana läptop on hea aga selle kaasas tassimine muudab selja ja õlad raskuse tõttu haigeks. Käisime mitmes poes ja kohtusime Tiiu ja Taaviga, kel samuti üliõpilasena sama mure. Klickist leidsin ühe Samsungi musta läptopi ja küsisin enne ostmist üle, et kas värv on must. Müügimees kinnitas, et jah kui tahate musta, siis saate musta. Kodus panin sööki köögis ahju ja pliidile ning siis hüüdis Arko elutoast, et üllatus. Ilma arvutile pilku heitmata küsisin, et kas on valge? No must see laptop ei olnud, vaid oli hoopis elevandiluu värvi kaanega aga klaviatuur oli must. Kurjaks tegi selline valetamine ja müüja ebaprofesionaalsus Kristiine Klickis, kus isegi minu üleküsimise peale saan teist värvi kauba. Viimane kord kui käisin Renega Rocca al Mare Prismas, siis kohapeal tsekki ei vaadanud ja siis selgus, et dressipükse saime 1 paari aga tsekil oli neid 2 korda kassast läbi lastud. Eks toetame kaudselt meie kaubandust olematu kaubaga, kuid kogus märgates nagu ei viitsi enam hilja õhtul uuesti tagasi sõitma hakata. Kassapidajad nagu ei vastutagi oma töö tulemuse eest?

Nüüd siis üritan täna sessile minna koos oma uue läptopiga. Naersin, et ei tea kas peaks nüüd teda värvi pärast hakkama kutsuma londikeseks? Kotis rohkem ruumi ja aku peab ka selle masinal lubaduste järgi kauem vastu. Säästud kahanesid kiiresti aga kui asja tarvis on, siis pidi selle ära ostma. Täna lähen loengusse EPI Koja majja ja lektorgi teada tuntud inimene ning teemagi tuttav. Loodan, et igavaks ei lähe. Trolliga sõitmisest täna veel ei unista ja nii peab Arko taksojuhti minule tegema. Tore on.

Pärnu 2 silla jooksu ratastoolisõidul

2011-09-04T23:34:00.003+03:00

Täna hommikul sõitsime Pärnusse, sest Arko koos ligikaudu 20 ratastoolis invasportlasega osalesid Jüri Jaansoni 11. kahesilla jooksul. Sel aastal siis esmakordselt osalesid ka ratastoolikasutajad. Pühapäevane ilm Pärnus oli suurepärane, sooja 22 C ja päike oli enamsu ajast pilvede alt väljas. Rahvast oli palju, stardis olid jooksjad, kepikõndijad, kõndijad, lapsevankritega emmed ja ratastoolis sõitjad, kes läbisid pooldistantsi ehks sillast sillani, kokku 4,5 km. Autasustamise ajaks toodi ratastoolikasutajad finishist tagasi starti suure reisibussiga, millel oli taga ratastoolide tõstmiseks invatõstuk koos abivalmite bussijuhtidega. Tegelikkuses oli kaastud üritsue korraldamisse palju inimesi, kes olid abivalmid ja mõistvad isegi siis, kui autasustamisega segadust tekkis ja ajaarvstus ratastoolisõitjatel kohad ja ajad sassi lõi. Õnneks olid meie inimesed rahulikud ja andsid peale autasustamist teada ning tegelikud võitjad said hiljem medalid kaela. Eks siis peakorraldajatele antakse teada ja esimese korraga tõepoolest võib midagi sassi minna. Arko oli tihedas konkurentsis 4. kohal. Tubli sõit ja eks nendel rahvarohketel üritustel peabki arvestame kõndijate ja jooksjatega ja pole siin miskit trügida ja rabeleda. Hea tuju, maitsev seljanka ja must t-särk on ka väärtuslikud.
Mina oli taaskord fotokaamera taga ja neid pilte näeb siit.
Pärnu Postimees kirjutas uudise, mida näeb siit.

ERR uudised siit.

Ülikoolist ja seenemetsast

2011-09-04T22:36:00.019+03:00

See nädal on päris kiire ja toimekas olnud, sest olen nüüdsest jälle tudeng. Seekord Tallinna Ülikoolis ja käisin 1.septembril aktusel, mis oli remondi tõttu üle viidud Tornide väljakule, kus rektor Tiit Land pidas kõnet. Esimesel koolipäeval käisin erivajadustega üliõpilaste infotunnis, võtsin infolauast kaasa FB auhinnamängust võidetud Tallinna Ülikooli kruusi ning käisin sotsiaaltöö magistriõppurite infotunnis ka. Rävala puiestee raamatukogu infotunnis käisin ka ja nüüd siis seal ka lugeja. Õhtul sõitsime surnuaiast läbi ja viisin oma õepoeg Heigo hauale küünla ning istutasin 2 astrit, ühe heleroosa ja teise lilla. Aeg lendab aga mälestused ei kustu. Peale seda läksime tähistama kooliaasta algust Tabasalu Osmanisse. Päev oli ilus ja tore oli koos ühiselt viiekesi toitu ja pere ringis sööki nautida.

Teine koolipäev oli juba päris töine, räägiti õppesessioonidest, kooliasjadest ja kõigest sellest, mida peaksime teadma. Pärast oli pikk loeng uurimusmeetoditest ja arendustegevusest sotsiaaltöös. Päeva lõpuks oli nii palju infot, et seepärast olin nii väsinud aga tegelikkuses on päris hea tunne istuda koolipingis. Ja juba ongi mul need ülikooli 3 m aja selgemaks saanud, sööklad, kohvikudki teada ja tunda. Järgmisel nädala siis juba erialased loengud. Meid on sotsiaaltöö magistriõppes kokku 72 ja meie erialal on võimalus spetsialiseeruda kas gerontoloogilise sotsiaaltöö või rehabilitatsioon sotsiaaltöös suunal. Mina valin rehabilitatsiooni ja sellega alaealiste õigusrikkujate ja nende perede rehabilitatsioon. Eks selleks ma õppima tahtsingi minna, et saada süvenenud teadmisi ja uusi praktilisi oskusi.

Laupäeval oli Arko nii tubli, et viis mu seenemetsa. Nagu laulusalmgi ütleb, et Riisiperes on riisikaid... oligi ja muid seeni oli ka aga minust jäi neid päris palju metsa alles, sest neid seeni, mida ma täpselt ei tea või ei tunne ma ei korja. Igatahes õhtul tegin ma põhiliselt kuuseriisikatest paprikaga seenekastet ja see maitses hea. Purkidesse jagus ka soolatud seeni. Tahaks veel seenemetsa minna, sest seened on nii head, olgugi, et ma neid hästi ei näe, pooled on need, mille avastan juhuslikult või lihtsalt komistan nende otsa. Eestimaa sügis on ikka kena ja metsaõhk kosutav ja seepärast ei kurdagi väsinud selja pärast, sest see valu kaob kiiresti.