28. august 2013

Linetantsu tunnid sügishooajal

Tantsida on tore ja kui seda on tehtud juba üle kümne aasta, siis tuleb juba koolialguse ärevus sisse, eriti veel praegu kui koe on käes 1.september. Meil on olnud siiani ka hästi tragi ja tubli õpetaja Kaie. Oleme tantsinud ja festivalil Pärnus käinud igal aastal ja mis sest, kui kõik sammud välja ei tule ja sassi läheb. Iga sein on nagu uus ja Kaie linetantsutundides on variatsioonid ja omalooming lubatud. Kui tantsujalgadele ka käed vehkima saab siis on ikka lahe. Aga tantsida on tore ja seltskond on lahe - palju tublisid inimesi läbi aastate on meie Endla 59 saalis sussi lohistanud. Sel sügisel on kõik teisiti. Kurb on, et 10aasta pikkune lientantsu traditsioon meie majas otsa sai. Aga Kaiega saab edasi tantsida ja meie jätkame tantsimist Nõmme kultuurimajas, pühapäeviti kl 14st. Aga salamisi loodan, et Kaie meie sõbralikku puuetega inimeste tegevuskesesse peagi tagasi kolib. Lootma ju peab ja varbad nii sügelevad juba tantsusammude järele... Loe edasi Kaie Segeri linetantsu kodulehelt, mille leiad siit

Vaata midagi suvist linetantsufestivalilt. See tantsuõpetaja oli ikka üliüli lahe mees Cato Larsen Norrast. UNDER THE MANGO TREE (Cato Larsen)
 
 

TALLINN & HARJUMAA
NÕMME KULTUURIKESKUSES (Turu plats 2, Tallinn)PÜHAPÄEVITI - ALUSTAME 8. SEPTEMBRIL!12.30 - 13.30     -     ALGAJAD ehk "AA"-grupp (Ausalt Alustajad) - väikeses peeglisaalis
14.00 - 14.55     -     JÄTKAJAD (ikka ja jälle "taasalustajad") - suures saalis
15.00 - 15.55     -     EDASIPÜÜDLIKUD ehk tavakeeli EDASIJÕUDNUMAD - suures saalis
Treener Kaie Seger (terekaie@gmail.com või tel. 5179066)

PIRITA VABA AJA KESKUSES (Merivälja tee 3, Tallinn)PÜHAPÄEVITI - ALUSTAME 8. SEPTEMBRIL!16.45 - 17.45     -     JÄTKAJAD (Treener Kaie Seger, terekaie@gmail.com või tel. 5179066)

Priimus kutsub stipendiume taotlema

Mulle tuli eile selline tore kiri ja jagan seda teistega, sest äkki on keegi, kellele oleks sellest stipendiumist abi.


Head üliõpilased! Avatud on programmi Primus stipendiumi 2013/2014 õppeaasta taotlusvoor. Taotluste esitamise tähtaeg on 20.september 2013. Stipendiumi taotlemine käib sarnaselt eelmisele aastale läbi elektroonilise taotluskeskkonna http://taotlused.archimedes.ee. Stipendiumitaotlust saab esitada kas kogu õppeaasta kohta (kuni 10 kuud) või ainult sügissemestriks (kuni 5 kuud). Muudatusi stipendiumite määramise korras võrreldes eelmise aastaga ei ole, taotlemine on sama moodi. Tervitades Anu Lepik, koordinaator üliõpilaste tugiteenuste valdkonnas Programm Primus Sihtasutus Archimedes Väike-Turu 8, Tartu. Tel: 7 300 808 http://primus.archimedes.ee

Kirjutasin vastu: Tere Anu, nii armas oli seda kirja saada, kuid õnneks lõpetasin Tallinna Ülikooli kevadel ja mul on nüüd sotsiaaltöö õppekava läbimist kinnitav magistri kraad sotsiaalteadustes. Olen õnnelik, sest olin 18 alustajast 2 aasta eest 4 õnnelik tähtajaline lõpetaja. Seoses sellega palun ennast eemaldada sellest listist. Tagasisidena võin öelda, et mulle oli küll abi sellest  stipendiumist ja kiidan selliseid fonde, ks ikka erivajadusega üliõpilasi toetavad. See on väga suur abi. Aitäh teile. Tiia Tiik, endine nägemispuudega üliõpilane Tallinnast.

Anult tuli veel vastus: Tere, Tiia! Palju õnne magistrikraadi puhul! Väga tore on kuulda, et su õpingud on edukalt lõpetatud. Aitäh, et teada andsid :) Heade soovidega Anu. 
Ja päev oli kohe palju ilusam. Päikest täis ja soovitan (puuetega) inimestel mõelda elukestvale õppele.

Mida peab teadma õppelaenu võtmisel

Ise ma pole kunagi õppelaenu võtnud, kuigi oleks võinud võtta. Pank oleks andnud ka aga kuna õppisin tasuta st riigieelarvelisel kohal nii rakenduslikus õppes kui ka magistriõppes, siis ei võtnud endlae lisakohustust kaela. Nüüd koolid läbi, diplomid käes ja õppelaenu võlga ei ole vaja tagasi maksta. Küll tean inimesi, kes võtavad, siis otsivad käendajaid ja hiljem maksavad aastaid tagasi seda laenu pangale.Täna oli Mustamäe sotsiaalhoolekande komisjonis ka sama teema arutusel, sest kohustused ongi erinevad laenud ja seal tekkiski huvi panna blogisse ülevaade õppelaenu eesmärkidest ja kohustustest. Panen siia artikli õppelaenu kohta, mille kopeerisin tarbimislaenu kodulehelt www.minuraha.ee

Riiklik õppelaen


Riikliku õppelaenu eesmärk on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne. Õppelaen on laen, mitte riigipoolne toetus või hüvitis! Õppelaen nagu ka iga teine laen tuleb tagasi maksta. 

Enne õppelaenu lepingu sõlmimist:

  • Õppelaenu võtmisega tekib sul kohustus panga ja vastutus käendajate ees.  
  • Kindlasti ei tohi õppelaenu lepingu vormistamisega kiirustada. Loe läbi õppelaenu lepingu tingimused.
  • Selgita välja, missugused on sinu kohustused õppelaenu lepingu kehtivuse ajal.  
  • Tee selgeks, millal sul tekib õppelaenu tagastamise kohustus. Mõtle läbi variandid, mis juhtub siis, kui jätad õpingud pooleli, võtad akadeemilist puhkust või vahetad ülikooli.  
  • Pööra erilist tähelepanu õppelaenu intressi maksmisele. Tee endale selgeks, kuhu, kuidas ja millal pead pangale intressi maksma.  
  • Ära sõlmi õppelaenu lepingut kampaania korras mõeldud auhindade või soodustuste pärast. 
haridus käes, laen kukil?
2012/2013 õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot. Tõenäoliselt kestab sinu õpingute aeg vähemalt kolm aastat. Mis tähendab, et sinu lõplik laenusumma võib olla 5760 eurot pluss intressid. See summa pole enam väike, vaid märkimisväärne. Õppelaenu tagastamise aeg võib venida aastatepikkuseks ja takistada sinu teisi tulevikuplaane. Näiteks arvestatakse õppelaenu kohustusena eluasemelaenu taotlemisel. Seega kaalu, millised riskid võivad kaasneda õppelaenu võtmisega ja mõtle, kas õppelaenu läheb õpingutega seotud kulude katteks hädasti vaja või saaksid hakkama ka muul moel. Samuti tea, et sa ei pea võtma õppelaenu maksimumsummat. 

Täida taotlus hoolikalt!

Kuigi mõned pangad pakuvad võimalust teha õppelaenu taotlusel linnuke kasti „Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole“, ei pea seda võimalust kasutama. Iga õppeaasta alguses võiks oma eesootavad kulud üle vaadata ning siis vajadusel uus avaldus laenu saamiseks kirjutada.

Kui sa oled eelmisel aastal võtnud laenu sellistel tingimustel, et uuel õppeaastal laekub ka uus laen automaatselt sinu kontole, aga tänavu sa enam laenu ei vaja, siis tuleb sul loobumiseks kirjutada pangale avaldus. Seda on võimalik teha septembri esimeste nädalate jooksul, kuni pangad pole asunud õppelaenu summasid üle kandma. Täpne kuupäev, mis ajaks peaksid loobumisavalduse esitama, küsi oma pangast järele.

Õppelaenu taotlemine

Õppelaenu taotlemiseks peab laenusaaja õppima täiskoormusega ning õpingute kestus õppekava järgi peab olema üheksa kalendrikuud või enam. Samuti peab õppelaenu taotleja olema Eesti kodanik või viibima Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

Taotleja peab täiskoormusega õppima: 

  • keskhariduse baasil kutseharidusõppeasutuses (era- ja riiklikud ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutsekoolid) või;
  • välisriigi samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Õppelaenu on õigus saada ka inimesel, kes töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetajana, kasvatajana või muul õppe- ja kasvatustööl ning omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis.

Õppelaenu on õigus saada 15. septembrist kuni järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 1. juunini.

Õppelaenu ei anta õpilasele ja üliõpilasele, kes viibib akadeemilisel puhkusel. Õppelaenu ei anta kõrgkoolis osakoormusega või põhikooli baasil kutsekoolis õppijale.

Pane tähele! 

  • Õppelaenu väljastamisel kontrollivad pangad tavaliselt sinu senist maksekäitumist. See tähendab, et olemasolevate võlgnevuste korral võib pank laenuandmisest keelduda. 
  • Kui õppelaenu taotleja on noorem kui 18 eluaastat, siis on õppelaenu saamiseks üldjuhul nõutav vanemate või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. 
  • Laenusaaja, kes õpib välisriigi õppeasutuses, peab üldjuhul igal aastal õppelaenu saamiseks esitama panka seda tõendavad dokumendid.
  • Pangal on õigus iga kord enne õppelaenu väljastamist kontrollida, kas laenuvõtjal on õigus õppelaenu saamiseks.
  • Sul on õigus laenulepingust taganeda 14 päeva jooksul selle sõlmimisest (välja arvatud hüpoteegiga tagatud laenu korral). Sel juhul pead laenu tagasi maksma hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taganemissoovi esitamist ja tasuma selle aja eest intresse, mil laenuraha sinu käsutuses oli.

Kes sobib käendajaks?

Õppelaenu saamiseks on üldjuhul vaja kas kahe eraisiku käendust või Eestis asuva kinnisvara tagatist. Käendajatele esitavad nõuded võivad õppelaenu väljastavates pankades mõnevõrra erineda – näiteks võib olla käendajatele kehtestatud nõue, et neil peab olema viimase kolme kuni kuue kuu jooksul olnud regulaarne ja dokumentaalselt tõestatav sissetulek, mõni teine pank on oma tingimustes sissetuleku suuruse ka määratlenud – üldjuhul on selleks miinimumpalk.

Õppelaenu lepingu tingimused ja mõisted

  • Õppelaenu summa. Õppelaenu maksimaalmäära kehtestab Vabariigi Valitsus. 2012/2013 õppeaasta õppelaenu maksimaalmäär ühe laenutaotleja kohta on 1920 eurot. See tähendab, et on võimalik laenata ka väiksem summa, kuid mitte rohkem, kui on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksimaalmäär.  
  • Õppelaenu intressimäär on 5% aastas, mida arvestatakse õppelaenu jäägilt ning mis on fikseeritud kogu perioodiks. Õppelaenu intressi hakatakse arvestama kohe pärast õppelaenu  väljastamist ehk pärast selle laekumist õppelaenu saaja kontole. Õppelaenu intressi tuleb pangale tasuda igal aastal, sealhulgas õpinguaastatel ja teha seda lepingus fikseeritud kuupäeval. Õppelaenu intressi maksmise kohustus säilib vaatamata sellele, kas võtad õppelaenu juurde või mitte. Kui sa enam uut õppelaenu ei võta, siis vana õppelaenu intressi pead ikkagi maksma. 
  • Õppelaenu tagatis. Üldjuhul on õppelaenu tagatiseks kas kahe eraisiku käendus või kinnisvara.  
  • Käendaja kohustus on õppelaenu saaja kohustuste tagamine. See tähendab, et kui õppelaenu saajal tekkib võlgnevus, siis on käendaja kohustus nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu näiteks õppelaenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Hiljem võib käendaja need summad õppelaenu saajalt tagasi nõuda. 
  • Õppelaenu lepinguga seotud tasud. Õppelaenu lepingu sõlmimisel võib pank võtta laenulepingu sõlmimise tasu. Üldjuhul võetakse teenustasu ka õppelaenu lepingu tingimuste ja graafiku muutmisel. Kõik õppelaenu lepinguga seotud teenustasud leiad õppelaenu väljastava panga hinnakirjast.
    Juhul, kui õppelaenu tagatiseks on kinnisvara, siis tuleb sarnaselt eluasemelaenuga arvestada täiendavate kulutustega nagu näiteks riigilõiv, notaritasu, hindamisakt, kindlustus jne.

Meie invavanaisa Mihkel on lahkunud

Kurb uudis jõudis eile meieni. Elu tundub nii ebaõiglane ja kahju on, et inimesed ei ole igavesed. Alles oli see, kui tähistasime koos Mihkel Aitsami 80. juubelit. Nüüd siis on see suurmees meie hulgast lahkunud. Väärikalt ja targa mehena. Tean Mihklit juba ajast kui Tallinna Puuetega Inimeste Kotta tööle tulin ja siis kohe kutsus ta mind tugiisiku koolitusele. Sealt sai algus meie sõprus ja ka tema julgustusel läksin poliitikasse ja nõustusin kandideerima kohalikel valimistel 2005. Oleme koos palju arutanud puuetega inimeste elu, hariduse ja töötamise üle. Tema süstis minusse indu, et ma tahtsid ülikooli minna ja sotsiaaltööd õppida. Teadmisi on vaja ja elus ei tohi jääda paigale istuma. Mihkel oli mees, kes oli Inimene ja see puue oli temast palju taga pool. Veel juulis helistas ta mulle ja tundis muret puuetega noorte õppimisvõimauste üle ja siis ma ütlesin, et nüüd on mul magistri kraad käes ning lubasin, et ajame ühist asja edasi. Mihkli jaoks oli tähtis kogu Eesti invaliikumine ja võrdsete võimaluste kättesaadavus. Hüvasti kallis Mihkel - me jääme sind igatsema. Meie invavanaisa - nagu me hellitavalt kutsusime ja alati tahtjõuline, positiivne ja heasüdamlik ning teiste jaoks olemas. Oma perele ja lastelastele ja paljudele inimestele.Sõbrad elage ja ärge virisege, leidke parem igas päevas midagi positiivset ja leidke aega üksteise jaoks...  Loodan, et mälestusteraamatut Mihkel Aitsamist peagi lugeda saame. Kahju ainult, et Mihkel seda ära oodata ei jõudnud.

26. august 2013

Invaparkimisega tegeleb mupo

Selline tore uudis siis, et viimaks ometi on MUPO hakanud tegelema valesti parkimisega invakohtadele. Minu arvates peaks kontrollima ka neid invaparkimiskaartide kasutajaid, kellel puudub liikumispuue või kas ikka kaarti kasutatakse liikumispuudega inimese transpordiks või aetakse hoopis omi asju, sest magus on invaparkimist korraldada tasuta linnatänavatel ja kõnniteedel. See invaparkimise kaardil olev ratastoolimärk tähendab rasket liikumispuuet ja eeldab abivahendi kasutamist. Praegu on nii, et vahel harva märkab liikumispuudega inimesi linnas, kuid invaparkimiskaarte on autoakendel hulgi. Seda olukorda aitab parandada parkimiskaartide andmebaasi loomine nii, et üle Eestiliselt saab kontrollida kellele kaart kuulub ja kas seda inimest ikka tuuakse ja viiakse autoga või on see inimene üldse kodus ja tasuta invaparkimist kasutavad kõndivad inimesed. Invaparkimiskaart peaks olema eelkõige ratastoolikasutajale ja autojuhile, kes vajab laiemat kohta, et abivahendisse ümber istuda.Väärkasutamist vähendab kaartide kehtetuk tunnistamine ja trahvimine - see tagab tagajärgede eest vastutamise.


Raepress, 26. august 2013 teatas Mupo: Invakohtadel parkimine on muutunud probleemiks

Munitsipaalpolitsei Amet on mures uue süveneva rikkumistrendi pärast  –autoomanikud pargivad  täiesti süüdimatult oma kaupluste, toitlustusasutuste, meditsiiniasutuste parkimisala invakohtadele.   Ainuüksi möödunud nädalavahetusega trahvis mupo patrull kahtteist rikkujat, kusjuures tegemist oli pisteliselt toimunud kontrollkäiguga Lasnamäe piirkonda.  Kui sinna juurde lisada suulised hoiatused ja märkused, siis on tegemist mitmekordselt suurema arvu eksijatega.



Menetlusosakonna vaneminspektor Aleksandr Kuke sõnul ongi kõige hullem olukord kaubanduskeskuste ja suuremate kaupluste juures. „Inimesed pargivad varsti oma auto vist lausa  kaupluse fuajeesse,“ ei jõua inspektor ära imestada. „Peaasi - ikka lähemale sissekäigule ja selleks on kõige mugavamad just invakohad. Samas on 20 meetrit eemal vabu parkimiskohti küllaga.“



Ainuüksi kaheksa kuuga  on mupo teinud juba 219 hoiatustrahvi invakohtadel valesti parkinud sõidukiomanikele. Keskmine hoiatustrahvi suurus on 20 eurot, kuid  trahv konkreetselt teolt tabatud invaautot parkimisel segava takistamise korral võib see ulatuda 60 euroni. Algaval nädalal võtab mupo invakohtadel parkimise erilise tähelepanu alla ja palub kõigil sõidukiomanikel järgida liikluseeskirju tähelepanelikult. Eriti aga respekteerida neid, kellele invakohad tegelikult mõeldud on.

24. august 2013

Viru raba testimas

Olen koos Arkoga käinud erinevates rabades, kuid siiani polnud saand päris raba peal kõndida ja ratastooliga veereda. Täna see õnnestus, kui külastasime Lahemaa rahvusparki ja täpsemalt Viru raba. Täna sai käidud üle 3 tunni Viru raba testimas. Oli super elamus, kuigi alguses otsisime infopunkti, kust startida ja kui jõudsime laudteele oli ikka väga lahe elamus. Kui see vaatetorn oleks lasknud ka ratastooliga 3. tasandile sõita ja oleks ikka tahtnud koos Arkoga edasi mülgaste vahel turnida. Arko ootas ja minu osaks jäi kitsamal laudteel uudistamine. RMK peaks ikka nii ehitama, et kes jõuab see sõidab ikka tiiru peale, mitte ei peaks piirduma poole teekonnaga. Väga hea laudtee aga välikäimla peaks olema ka liikumisraskustega inimesele sõbralik ja viidad selgemad, sh invamärgistusega märgistatud. Ilm soosis meie 3,2 - 6 km ettevõtmist ja rabaõhk oli nii kosutav. Rahvast oli üsna palju, isegi mitmeid väliskülastajaid kohtasime oma teekonnal. Samuti lilli, kiili, seeni ja käbisid koos paljude juurikate ja puudega. Seeni ja marju me ei korjanud, sest siis ei ole teistel midagi vaadata. Veepudeli võtsime kaasa ja koju jõudes olime näljased nagu hundid aga see eest rõõmsad. Selliseid turismiradu peaks olema oluliselt rohkem.






















21. august 2013

Hea teada: taastusravi muudatused märtsist

Leidsin sellise artikli, mis võiks paljudele teistelegi huvi pakkuda, sest muudatused taastusravis on muutnud selle teenuse paljude jaoks kahjuks tasuliseks. Ei loe isegi see, et inimesele on määratud puue või ta vajab taastusravi krooniliste haigusseisundite tõttu. Lugesin ja soovitan teilgi tutvuda.

Taastame töövõime ja toimetuleku

Avaldatud: 17. aprill kell 23:05. Haigekassa tasub taastus­ravi eest juhul, kui seda on kindlustatule osutatud meditsiinilisel näidustusel.

Taastusravi on suunatud inimese häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele – tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi eesmärk, sihtrühmad ja meetodid erinevad hooldusravist ja ka sotsiaalkindlustusameti rahastatavast rehabilitatsiooniteenusest. Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on vajalik ja milliseid protseduure teha, ja kas patsient vajab selleks haiglaravi või saab protseduure teha ambulatoorselt. Ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.

Haigekassa tasub nende taastusraviteenuste eest, mis on kantud haigekassa teenuste loetellu, kindlatel tingimustel. Mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul nende eest tasutakse. Taastusravi protseduurid, mille eest haigekassa tasub, on füsioteraapia (sh basseinis), tegevusteraapia, massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele), raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele), mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse puhul ning väljendunud liigesejäikusega haigele), külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele (nn soolakamber).
 
Muudatused alates märtsist
Alates käesoleva aasta märtsist on täpsustatud taastusravi rahastamise tingimusi. Haigekassa tasutavate füsioteraapiateenuste kasutuskordade arv on alati olnud piirangutega, et teenused oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele abivajajatele.
Seni oli piirang ühe ravijuhu kestel osutatud teenuste arvule, nüüdsest on piiratud isikule kuue kuu vältel ravikindlustuse vahenditest tasutav füsioteraapiateenuste arv. Näiteks ambulatoorse taastusravi puhul on patsiendil võimalik saada ravikindlustuse vahenditest kuue kuu jooksul kuni 40 pooletunnist individuaalset ja kuni 40 grupis (kokku 20 + 20 tundi) osutavat füsioteraapiateenust. Muidugi tuleb arvestada ka patsiendi seisundist tuleneva vajadusega. Põhjendatud juhtudel on arsti taotluse alusel võimalik füsioteraapia kordi suurendada. Intensiivse funktsioone taastava taastusravi ja funktsioone taastava taastusravi puhul piiranguid ei seata. Et tagada füsioteraapia ja tegevusteraapia protseduuride parem kättesaadavus võimalikult paljudele, on lisandunud haigekassa tasutavate teenuste hulka mitmele patsiendile samaaegselt (ehk grupis) osutatavad teenused. Muudatus annab võimaluse spetsialistide aega efektiivsemalt kasutada ja seega parandab taastusravi kättesaadavust.

Statsionaarset taastusravi vajavad patsiendid reeglina raske haiguse, operatsiooni või trauma järgselt ning teatud juhtudel ka krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemise korral. Statsionaarse taastusravi puhul tasub haigekassa nii voodipäeva kui protseduuride ja uuringute eest. Kui varem sõltus statsionaarse taastusravi saamine sellest, millise haiguse tagajärjel funktsioonihäire tekkis, siis uuendatud põhimõtete puhul tulenevad ravinäidustused sellest, milline funktsioon vajab patsiendil aktiivset taastamist. Nii on nüüd võimalik saada haigekassa tasutavat taastusravi ka neil patsientidel, kellel on taastusravi vajadus tekkinud harvaesineva haiguse või operatsiooni järgselt.

Statsionaarse taastusravi puhul rakendatakse alates märtsist nelja erinevat voodipäeva piirhinda, sõltuvalt patsiendi seisundist. Need on
1) intensiivne funktsioone taastav taastusravi,
2) funktsioone taastav taastusravi,
3) funktsioone toetav taastusravi (vähemalt 19-aastasele isikule),
4) funktsioone toetav taastusravi (alla 19-aastasele isikule).
 
Taastusravi eri liigid
Intensiivse funktsioone taastava taastusravi eest tasub täielikult haigekassa ning seda saab patsient kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni või 18 kuu jooksul pärast pea- või seljaajutraumat.
Intensiivset taastust on vaja neil juhtudel, kui on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning vähemalt kaks täiendavat raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret (kõne-, neelamis-, mälu ja/või kognitiivsete funktsioonide häired, põie ja soole töö häired, tegevuse piirang käe motoorika häire tõttu). Intensiivne taastusravi võib olla vajalik näiteks raskekujulise trauma või insuldi tagajärjel.  Funktsioone taastava statsionaarse taastusravi puhul on võrreldes intensiivsega taastamist vajavaid funktsioone vähem. Funktsioone taastavat taastusravi saab kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire.
Mõlemal eeltoodud juhul tasub taastusravi voodipäeva eest haigekassa sada protsenti hinnast ning täiendavalt võib raviasutus patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,5 eurot päevas). Funktsioone toetava statsionaarse taastusravi osutamisel tasub haigekassa täiskasvanute eest 80 protsenti voodipäeva maksumusest. Omaosalusena võib raviasutus vähemalt 19-aastaselt patsiendilt võtta 20 protsenti voodipäevahinnast (s.o kuni 10,02 eurot päevas) ja voodipäevatasu (kuni 2,5 eurot päevas). 

Funktsioone toetava taastusravi puhul tasub haigekassa haiglaravi eest järgmiste krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral:
• tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega;
• pehmete kudede kootumisest tingitud mõõdukas või raskekujuline liikumispiiratus;
• kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused väljendunud hingamispuudulikkusega;
• närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga;
• tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega;
• raskekujuliste tasakaaluhäirete ja/või ataksiatega kulgevad haigusseisundid.
Kui toetav ravi on vajalik alla 19-aastasele lapsele või noorele, siis 20 protsenti omaosalust ei ole. Kuni 7-aastase või kuni 14-aastase sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse puhul makstakse lisaks ka vanema haiglas viibimise eest.
 
Kes on kes?
• Taastusarst hindab patsiendi seisundit, otsustab taastusravi vajalikkuse ning sõltuvalt probleemist määrab edasise ravi, suunates patsiendi taastusraviteenustele. Vastuvõtule pääsemiseks on vaja saatekirja.
• Füsioterapeut on spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi liikumis- ja tegevusvõimet ning osalust igapäevaelus. Füsioteraapia põhineb kehalistel harjutustel, massaažil, sooja-, külma- ja elektriravil. Füsioteraapia eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine või juba tekkinud probleemide leevendamine, et patsient suudaks iseseisvalt toime tulla normaalses elu- ja töökeskkonnas.
• Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tema töö eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus.

 Allikas: KUTSEKODA, haigekassa. Autor: Kersti Esnar

20. august 2013

Kohtumine linnapea kandidaadiga

Eile oli peale puhkust esimene tööpäev. Tore oli näha puhanud töökaaslasi ja suhelda klientidega. Tööpäev oli töine, sorteerisin oma dokumentide kuhja, suhtlesin inimestega telefoni teel ja tööd jätkub alati. Auli Lõoke kutsus kohtumisele Tallinna linnapea kandidaadi Eerik-Niiles Krossiga ja nii me kohtusimegi meie majas, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse klubiruumis kl 15:30. On meie maja linnavara ja linnaeelarve rahadega tegutsev. Enne seda oli maja ees kohtumine TV3-ga, kes uudistesse intervjuu tegi. Meiega kohtumine kukkus välja nagu koolitus teemal: sotsiaaltöö aktuaalsed väljakutsed, puuetega inimeste võimalused, vajadused ja ootused... ja juttu jätkus kauemaks. Koostööd tulebki teha, sest sellest võidame kõik.

Osalesid: Auli Lõoke, Tauno Asuja, Tiia Tiik, Arko Vool, Evely Kaibald. Tallinnas on puuetega inimeste jaoks palju tehtud, kuid siiski on teenuste mahud (invatranspordi teenus, invatakso teenus, isikliku abistaja teenus jne) allpool minimaalseid vajadusi, ligipääsetavus hoonetesse - eriti Töötukassa majja Endla tn 4, problemaatiline, madalapõhjaline transport ei kata inimeste vajadusi jne. Oli tore vestlus ja arvan, et sellised kohtumised on vajalikud. Eriti veel siis kui saab arutleda teemal rehabilitatsioon ja rehaplaan, hooldusravi omaosalustasu ja omastehooldajad vs linna koduhooldus üksikutele, parkimine ja invaparkimiskohtade kasutamine ning vajadus, liikumisvabaduse kaardistamine ja hea koostöö linnaga ehitusprojektide ja hoonete vastuvõtmisel.Tunnen muret ka tööandjate hirmude  ja eelarvamuste ees, mis ei lase puuetega inimesi tööturule siseneda. Tallinnas on palju paremaks muutunud, kuid siiski on vaja toimivaid teenuseid, sest puuetega inimesi ei aita teenused, kui nende ossutamiseks pole raha või on mahud pisikesed. Sellised kohtumised ei ole mul esmakordsed, sest eelmiste KOV valimiste eel kohtusime ka erinevate erakondadega ja töötasime Tallinna Puuetega Inimeste Koja rahvaga välja ettepanekud ja soovid. Need on jäänud samaks, sest kui suureneb rahastus, siis sama võrra suureneb aasta aastalt puuetega inimeste arv (u 1000 inimese võrra aastas). Kuigi hr Krossi huviorbiidis olid liikumispuudega inimesed, siis vestluse käigus rääkisime laiemalt ja puudutasime ka lasteaia kohtade, parkimiskohtade ning hariduse valdkonda ja tööhõivet. Samuti peame oluliseks puuetega inimeste organisatsioonide kaasamist algtasandil, kuid tihti juhtub nii, et näeme asju juhuslikult või viimasel minutil. Meiega tuleb arvestada, sest meil on kogemusi, teadmisi ja oskusi kaasa rääkida.

TPIK ettepanekud seoses kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega 2009.a.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja (TPIK) eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine, koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel kohalikul tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22le Tallinna puuetega inimeste ühendusele. Tallinnas on kokku umbes 20 000 puudega inimest, kellest ligi 4700 kuulub mõnda Koja liikmesühingusse.

TPIK poolt esitatud suurimad takistused ja probleemid puuetega inimeste seisukohalt Tallinna tasandil:

Sotsiaalteenused

• Viimase 4 aasta jooksul on puuetega inimesi lisandunud Tallinnas ligi 5000, kuid teenuste mahud ei ole kasvanud samas tempos, et rahuldada suurenenud klientuuri vajadusi (nt. eluruumide kohandamine, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, jne).

• Tallinna sotsiaalteenuste rahastamise süsteem on ebaühtlane. Teenust pakkuvate mittetulundusühingute arv järjest väheneb, kuna neil on väga raske oma teenuseid arendada ja tõsta teenuse osutamise kvaliteeti (personali koolitus, teenuseosutamise keskkonna parandamine, jne), kuna KOV poolt üleantavate teenuste hinnad on madalad. Tallinnas ei ole sotsiaalteenuste osas piisavalt konkurentsi teenusteosutajate vahel, mis aitaks reguleerida teenuste kvaliteeti.

• KOV poolt uute loodavate teenuste planeerimisprotsessis soovivad osaleda sihtgrupi esindajad, et need vastaks sihtgrupi vajadustele.

• Vajalik on pöörata tähelepanu sihtgrupi olukorra analüüsile ja sihtgrupi teenustega rahulolu uuringule (hetkel üksikutel teenustel kasutajate rahulolu küsitlused- näit. invatranspordi teenus). TPIK poolt tehtud ettepanekule planeerib Tallinn 2009. aastal läbi viia puuetega inimeste vajaduste uuringu, mis tooks esile kitsaskohad ja vajadused teenuste ja toetuste planeerimisel ja mahtude arvestamisel. Viia sisse teenuse rahulolu küsitlused, tõstmaks teenuste kvaliteeti.

• Sihtgrupile teenuste osutamisel pakkuda asumikeskset lähenemist- teenuste kättesaadavus kliendile võimalikult kodu lähedal (nt. puuetega inimeste päevahoid).

• Liikumispuudega inimesed ootavad kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamise jätkamist, sealhulgas on oluline toetavate teenuste kättesaadavus neis majades. Toetatud elamise teenuse arendamine.

• Psüühikahäiretega ja raskete vaimupuuetega inimestele tugiisiku teenuse finantseerimine KOV eelarvest, mis aitab parandada selle sihtgrupi igapäevast toimetulekut.

Sotsiaaltoetused

• Probleemiks on puuetega inimestele Tallinna linna poolt pakutavate sotsiaaltoetuste saamine sõltuvalt sissetulekust- sissetulekute hulka arvestatakse samal ajal ka riiklikud sotsiaaltoetused ja leibkonna sissetulekud. Ettepanek on muuta toetuse maksmine sissetulekust sõltumatuks ravimite ja abivahendite kompenseerimisel puudega inimestele.

• Hooldajatoetuse puhul kaotada piirang, mis sätestab, et toetuse saamise korral ei tohi hooldaja samal ajal töötada.

Info kättesaadavus ja arusaadavus

• Info kättesaadavus KOV pakutavatest teenustest ja toetustest puudega inimestele ei ole piisav, koostöös puuetega inimeste ühingutega saaks palju ära teha selle parandamiseks. Kõige enam kannatab infopuuduse käes venekeelne elanikkond. TPIK on andnud välja aastal 2008 infoteatmiku „Abiks puudega inimesele” nii eesti kui vene keeles, TPIK poolt on korraldatud mitmeid infotunde parandamaks puuetega inimeste informeeritust teenustest, toetustest ning valdkonda puudutavatest muudatustest.

• Tallinna kodulehel parandada info kättesaadavust puuetega inimeste toetustest ja teenustest.

Ligipääsetavus

• Probleemiks on üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs puuetega inimestele (lisaks lastekärudega vanemad ja eakad), ehitised võetakse vastu ilma sihtgrupi esindajaid kaasamata, pahatihti ei vasta ligipääsetavus kehtestatud standarditele. KOV peaks olema huvitatud sellest, et ühiskondlikud hooned oleks ligipääsetavuse osas eelnevalt kontrollitud sihtgrupi esindaja poolt.

• Lahendus- uued ja renoveeritud ühiskondlikud hooned oleks vastu võetud kaasates sihtgrupi esindajat, kes annaks hinnangu ehitise ligipääsetavusele ja nõuete järgimist. Oluline sekkumine ehitise projekteerimisfaasis.

Ühistransport

• Ühistranspordi ligipääsetavus- kuigi on olemas madalapõhjalised ühistranspordisõidukid, ei sõida madalapõhjalised sõidukid alati graafikutes ettenähtud aegadel. Ühissõidukite juhtide väljaõpe on puudulik, ei suudeta arvestada erivajadustega. Ettepanek on koolitada ühistranspordi juhte erivajaduste osas, parandada madalapõhjaliste ühissõidukite graafikujärgselt kinnipidamist.

• Hetkel on ühistranspordi sõit tasuta puudega inimesele ainult sügava puude ja raske/sügava nägemispuude korral. Ettepanek on muuta Tallinna ühistranspordis raske puudega inimesele sõit tasuta.

Sport ja vaba aeg

• Problemaatiline on puuetega inimeste ligipääsetavus spordiasutustes (nt. ujulad), soodushinnaga külastus puuetega inimestele, turvalisuse tagamine spordiasutustes (häirenuppude puudumine).

• Puudega lastele on spordi ja lastelaagrite pearahad määratud samadel alustel, mis tavalastel- seetõttu paljudele puuetega lastele jäävad võimalused nendes tegevustes osaleda kasinateks. Puuetega lastega seonduvad lisakulud, mida tuleks arvesse võtta pearahade määramisel (suuremad kulud seoses transpordiga, isiklike abistajate, turvalisuse, jne tagamisel).

Mittetulundusühingud

• Tallinnas tegutsevate puuetega inimeste esindusorganisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik jätkata toetuste eraldamist mittetulundustegevuse fondist.

15. august 2013

Liikumisvabadus ratastooliga - on see võimalik?

On aga võiks ja peaks olema palju parem. Ligipääsetavus ja teenused on äärmiselt olulised kõikide puuetega inimeste jaoks. Inimväärikus, teenuste kättesaadavus on eluliselt olulised. Veel eile kaardistasime Tallinna Ülikooli õppehooneid ja äkki kadus elekter maja kõikidest liftidest. Mina ja Arko Vool olime sel ajal Silva ja Astra maja 3. korrusel. Probleeme oli, kuid saime treppidest alla ja kasutasime seda kuulsat klaasseintega kaldteed Mare majas, et õue pääseda. Õnneks teised invaauditit teinud ratastoolis mehed- Jüri Järve ja Villu Urban - said 1. korrusel liftist maha. Tulebki rohkem tähelepanu pöörata sellistele olukordadele ja võrdsetele võimalustele. Ligipääsetavus peabki algama asutustest, tänavatest, ühistranspordist, kodumajadest ja töökohtadest. Olen abiks ja toeks ja nõuandjaks olnud juba mitmel viimasel aastal. Aga kõik need projektid, mis on tehtud on sageli jäänud projektide tulemusteks, olukorra kirjeldusteks ja soovitusteks. Tegelikkuses oleks vaja kiiremini olukorda muuta, ligipääsetavust parandada, teenuste mahtu suurendada. Samas on mul hea meel, et paljud projekteerijad ja ehitajad on saanud teadlikumaks ja arvestavad üha enam hoonete ehitamisel seadustega, ehitusmäärustega ja peavad seda normaalseks. Disain ja ligipääsetavus ei tule kallimaks, sest kulukaks muudab hilisem parandamine, projekteerimine jne. Välismaal on juba sellega arvestatud, sest nt Prantsusmaal on suuremates tanklates, poodides jne tehtud inva-wcd juba meeste ja naiste poolele ühe kabiinina. Pole probleemi, kui sellest invapoliitikast ja kättesaadavusest ei tehta suurt probleemi, vaid mõeldakse suurelt ja kaasaegselt.  Elanikkond vananeb, inimesed saavad viga ja ka traumajärselt vajavad inimesed ajutiselt ligipääsetavust. Turistide jaoks on Tallinn liikumiseks raske, kuid seda saab parandada. Aga kui seda ei taheta teha või vingerdatakse seadustega muinsuskaitse ees, siis on mul küll piinlik. Sest oleme tarbijad, maksumaksjad ja inimesed on Eesti riigi suurim kapital.
Viimastel päevadel on sellest mitmel korral räägitud ja panen need siia lugemiseks ka teile.

Helen Talalaev: ratastooliga trepist üles

Hiljuti nägin Tallinna kesklinnas pealt, kuidas ratastoolis inimene püüdis bussi peale minna. Ratastooli esimesed rattad sai ta bussi, kuid seejärel läks tool tasakaalust välja ja inimene pidi käe ette panema, et mitte kukkuda. Nüüd hüppas püsti olukorda peeglist jälginud bussijuht, ka üks bussisõitja läks appi ning meesterahvas aidati bussi. Igal juhul oli teekond tema jaoks raskendatud ja alandav. Samas olukorras on ta ka paljude asutuste uste ees, sest ta ei saa ise trepist üles. Kui paljud meist oleksid valmis iga päev niimoodi tööle minema?

Trepid, kõrged kõnniteeservad, ohtlikult järsud kaldteed või kitsad liftid − see takistusrada on paljudele ületamatu, mille tõttu on liikumispuudega inimesed sunnitud jääma koduseinte vahele. Millal nägid sina viimati tänaval, oma töökohal või kodupoes ratastoolis inimest? See on küsimus, millele peaksid mõtlema ka kõik kohalikesse volikogudesse kandideerijad.

Asusin juunis tööle võrdõigusvoliniku kantseleisse ja üks minu esimesi tööülesandeid oli otsida kantseleile uus kontor. Meie jaoks on põhimõttelise tähtsusega, et ka ratastooliga liikuv inimene saaks meie ruumidele hõlpsasti ligi. Tallinna äripindade üüriturg on aga selle poolest vägagi piiratud võimalustega. Viimase viie aasta jooksul ehitatud büroohooned on enamasti küllaltki hästi ligipääsetavad, kuid samas väga kallid. Enamikule teistest hoonetest on ligipääs piiratud või puudub see täielikult.

Praegu oleme Eestis olukorras, et õigusaktid küll nõuavad ehitiste ja avaliku ruumi kohandamist puuetega inimestele, aga tegelikult seda sageli ei tehta. Seoses Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni vastuvõtmisega uuriski õiguskantsler 2009. aastal, kuidas on Eestis tagatud liikumispuudega inimeste võimalus kasutada ühistransporti. Majandus- ja kommunikatsiooniminister ütles vastuses muu hulgas, et hakata juba olemasolevaid ehitisi (bussijaamad, laevaterminalid jne) kohustuslikus korras nõuetega vastavusse viima pole mõistlik, kuna see toob nende omanikele kaasa ebamõistliku rahakulu. Nõnda on justkui olemas vabandus, miks loobuda ligipääsetavuse suurendamisest.

Samal ajal on Eestis 2013. aasta 1. jaanuari andmetel puudega inimesi 10,7 protsenti elanikkonnast. Tööealisi on neist 41,3 protsenti ehk 56 813, kuid tööga hõivatud on neist vaid umbes viiendik. Kindlasti ei ole nende kõigi puue selline, et nad ei saaks või ei tahaks tööd teha. Praegu on neil inimestel aga vähe võimalusi tööd leida ja ennast teostada, ühiskonnas aktiivselt kaasa lüüa ja panustada.

Tagatud ligipääs tähendab teistest sõltumatu liikumise ja tegutsemise vabadust. Ei piisa, kui majas on lift, aga selleni jõudmiseks tuleb ületada kolm trepiastet. Vahel tuuakse vabanduseks, et majas ei käi ratastoolis inimesi. Muidugi ei käi, sest puudega inimesed teavad, kuhu nad pääsevad ligi ja kuhu mitte. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit on hinnanud 2058 asutuse ligipääsetavust ja vastava info koondanud veebilehele liikumisvabadus.invainfo.ee. Tulemustest selgub, et 682 asutusele pole ratastooliga inimestel üldse võimalik ligi pääseda, täielik ligipääs on olemas 746 hoones. Iga asutus saab ise järele vaadata, kas nende hoonele on hinnang antud ja milline see on.

Tihti arvatakse, et ligipääsetavuse parandamine tähendab üksnes suuri kulutusi, kuid ei too kaasa kasu. 2012. aasta sügisel toimunud konverentsil «Mitmekesisus ettevõtetes» rääkis Magnus Berglund Scandic Hotels Groupist, et pärast Scandicu hotellide kohandamist puuetega inimestele kasvas hotelliketi klientide arv ja kasum märkimisväärselt.


Õhtulehes ilmus 14.augustil 2013 Katrin Lusti artikkel:

Ristlusturist: Eestis on ilus, aga ratastoolis ei saa Tallinnas kuidagi hakkama!


Millisena näevad Tallinna ja siinset elu need, kes siit hoopis kaugemal elavad? Õhtuleht käis sadamas vestlemas ristlusturistidega, enne kui nad laevale astusid ja järgmisse sihtpaika sõitsid. 

Kõigilt küsiti kolm ühesugust küsimust: välismaalased pakkusid, milline võiks olla meie keskmine palk (olgu öeldud, et viimatiste ametlike andmete järgi oli brutopalk Eestis 940 eurot kuus ehk 11 280 eurot aastas) ja teatasid üksmeelselt, et neile meeldivad vanalinn ja meie toit. Ettearvatavalt leidsid äramärkimist ka Vana Tallinna liköör ja Kalevi kommid. Siiski leidus meepotis ka tõrvatilk: Suurbritanniast pärit abielupaar avastas, et ratastooliga meie pealinnas liikuda eriti ei saa. "Tegelikult meile väga meeldis Tallinnas, ainus siinne probleem on liikumine ratastoolis. Minu abikaasa Phillip ei saanud vanalinnas ratastooliga kuskile minna ja kui me tahtsime minna turismibussile, et siin ringi vaadata, siis tuli välja, et bussile ratastooliga ei pääse ja me ei saanudki seda kasutada," mainis Phillipi abikaasa Dorothy. "Pidime võtma väikebussist takso, sellega saime linnas natuke ringi sõita." Samuti tundus neile kummaline, et kui invatualettruume on igas restoranis, siis nendesse restoranidesse pääseda on ratastoolis praktiliselt võimatu. "Ainus miinus Tallinna juures ilmselt oligi meie jaoks see, et ratastoolisõbralik see linn pole," märkis Dorothy.

Ulli ja Gerhard Saksamaalt
Kas hinnad Tallinnas on odavamad või kallimad kui kodumaal? Mõned asjad on odavamad ja mõned jälle kallimad. Restoranihinnad on Tallinnas kindlasti kallimad kui Saksamaal, toit ja jook on siin ikka suhteliselt kallid. Suitsud on aga samas oluliselt odavamad kui mujal Euroopas. Mis te arvate, kui suur on Eesti keskmine palk? Oi, raske küsimus! Võib-olla 500 eurot nädalas... Kuskil 2000 eurot kuus?
Mida te Tallinnast kaasa ostsite? Ostsime pudeli Vana Tallinna likööri ja Kalevi komme. Me tulime ristluslaevalt hommikul kuskil kümne ajal ja meil oli linna peal suhteliselt vähe aega, kõige rohkem viis või kuus tundi. Ega selle aja jooksul ei jõua väga ostelda.

Sarah ja Amilia Bermudalt
Kas hinnad Tallinnas on odavamad või kallimad kui kodumaal? Eesti on hindade poolest väga palju odavam kui Bermuda. Bermuda on väga, väga kallis koht! Meie jaoks oli siin tõesti kõik palju odavam.
Mis te arvate, kui suur on Eesti keskmine palk? Kuskil 300 eurot nädalas, ma arvan. 1000–1500 eurot kuus. Mida te Tallinnast kaasa ostsite? Ostsin tütar Amiliale käsitsi tehtud mütsi kahekümne euro eest. Raekoja platsis müüdi magusaid mandleid. Ostsime terve karbi ka kodustele, sest need olid väga maitsvad. Meile anti neid enne ostmist ka proovida. Peamine raha läks ikkagi lõunasöögile. Mul ei tule selle koha nimi enam meelde, aga toit on Eestis väga maitsev.

Hine ja Mary USAst Chicagost
Kas hinnad Tallinnas on odavamad või kallimad kui kodumaal? Kindlasti kallimad kui kodus Chicagos. Kõik oli kallim! Toit, õlu... Mis te arvate, kui suur on Eesti keskmine palk? Kuskil 10 000 eurot aastas.
Mida te Tallinnast kaasa ostsite? Ostsime mõned riided siit kaasa, kuna teil on USAst natuke erinev stiil. Palju me kaasa ei ostnud, riietele kulus kõige rohkem kuskil 100 eurot. Paar pluusi ja üks T-särk.

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...